Pärnu Immaanueli kogudus tähistas oma 120. aastapäeva ja avas 11. septembril palvela juurdeehituse. Ka 1896. aastal avatud palvesaal sai uue näo.

Vana ja uue osa vahel lõikasid lindi läbi Euroopa Baptistiföderatsiooni asepresident Helari Puu ja koguduse juhatuse esimehe lesk Silvia Siht. Alumisel pildil on koguduse pastor Joosep Tammo (vasakul) ja EELK Pärnu praostkonna praost Andres Põder.

Aastapäevaga Pärnus lõppes Eesti EKB Koguduste Liidu esimeste koguduste 120. aastapäevade tähistamine. Sellest, kuidas juubelit Torontos tähistati ja ühte Pärnus peetud jutlust saab lugeda käesolevast Kuulutajast.

Juubelid on vaid tähisteks edasiminekul. Palvetame, et tempo ei raugeks ja samm ei väsiks. "Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu" (Psalm 127,1). Issand on ehitanud ja valvanud. Teda usaldades jõuame järgmiste tähisteni.

MINEVIK JA OLEVIK VAJAVAD SELGEKS RÄÄKIMIST

Toimetaja kommentaar

Alustuseks sündmus, mis meie elu tegelikult ei mõjutanud. Eestis oli tunda maavärisemist, mille kese oli Kaliningradi oblastis. Kahju see Eestis ei tekitanud. Miks inimesed neid väikesi tõukeid tundes hädaabinumbrile helistama hakkasid, jääb arusaamatuks.

Eriline kogemus see muidugi oli. Seekordset maavärinat ma ei tundnud, kuid mäletan kummalist tunnet 1976. aasta maavärinast.

Ajalehtedest käis läbi teade, et meie ehitised ei kannataks tõsist maavärinat välja. Õnneks on purustavad maavärinad Eestis ebatõenäolised.

VÕÕRANA VÕÕRAL MAAL

Põhja-Osseetias Beslanis esimesel koolipäeval alanud ja väga veriselt lõppenud pantvangidraama ei kao ajakirjanduse teemade hulgast. Sellesse kuusse jäi ka New Yorgi tornide ründamise aastapäev. Niisugused kuriteod suurendavad eurooplaste ja ameeriklaste hirmu võõramaalaste ning eelkõige moslemite ees.

Rännanud välja oma kodumaalt, hakkavad paljud häälekalt nõudma endale õigust elada võõral maal oma rahva kommete järgi, seda ka kohalike inimeste õigusi kitsendades. Paljudes riikides on pikka aega peetud vajalikuks soodustada vähemusi, sealhulgas võõraid rahvaid ja nende kombeid.

Võib-olla peaks sisserändajad täitma hoopis uuel kodumaal kehtivaid väliseid norme ja lubama põlisrahval elada oma traditsioonide järgi? Ehk oleks sisserändajate hulgas siis äärmuslasi veidi vähem ja normaalseid inimesi rohkem?

Mõnelegi kristliku tagapõhjaga maale ennustatakse, et tema tulevik võib olla muhameedlik. See ei ole ainult sisserännupoliitika viga, vaid ka kristlaste nõrga usu tulemus.

Kristliku tagapõhjaga riigid on kindlasti teinud vigu, sekkudes mittekristlike rahvaste ellu. Sageli on Lääne inimese silmis madalal arengutasemel oleva rahva eneseteadvus väga kõrge. Sekkumist ei tunnetata vabastamisena, eriti veel siis, kui kasutatakse vägivalda. Ja vägivald sünnitabki uue vägivalla.

Siin väidetu ei ole suunatud rahumeelse kristliku misjoni vastu. Seda peaks just soodustama. Kristlasest võõramaalasega leiame ka kergemini ühise keele.

TEISE MAAILMASÕJA VALU

Lihulasse püstitatud Saksa mundris sõduri kujuga mälestusmärgi rohmakas mahavõtmine ning Tallinna vallutamise 60. aastapäeva tähistamine on paljude eestlaste meeled ärevile ajanud - meid ei mõisteta ja võõraste õigus on tähtsam kui meie oma. Need sündmused näitavad ka seda, et meie enda ajaloomõistmine pole ühesugune ning minevikusündmused on oma rahvalegi selgeks rääkimata.

Natside tegusid hindab suurem osa eurooplastest ja ameeriklastest kuritegelikeks. Eestlasi ei maksaks kujutada nende kambameestena. Eesti vabaduse eest võidelnud mehi tuleb austada kuidagi teisiti. Mälestusmärgid ei tohiks tekitada uut viha ja kahjustada meie elu tänapäeval.

60 aastat tagasi võitlesid eestlased mõlemal poolel ja sageli omavahel. Mõlema poole sõjakirjandus on kujutanud oma võitlust kangelaslikuna. Tundub, et liiga vähe on esitatud võitlejaid lihast ja verest inimestena. Võib-olla tooks selle rõhutamine ka kodurahu, mida me nii väga vajame.

Valga Priimetsa kalmistul on Vabadussõjas langenud eestlaste kalmude
taga punaarmee sõdurite hauad. Lähestikku on ka kaks mälestusmärki.

PAREMA ELU TAOTLUS

Saarte ja mandri vahelise praamiliikluse pärast vahetus majandusminister, raudteelased streigivad ja meedikute streik õnnestus uute palgalepetega ära hoida. Need on viimase aja kõige rohkem tähelepanu äratanud majandussündmused.

Meedikute palk tõuseb, aga Läänest saab ikka paremat tasu. Seal on elu kallim ka. Võõral maal enda kehtestamine pole kerge. Sõja ajal Eestist lahkunud inimesed olid selleks sunnitud. Praegu pole sõda ja lahkutakse parema elu otsinguil.

Arstile ei saa öelda, et ise olid rumal, et niisuguse ameti valisid, ela nüüd oma väikese palgaga. Meile on arste tarvis. Kui üks saab spetsialistiks nelja-viie ja teine kümne aastaga, siis tuleb teiste pikem õppeaeg suurema palgaga kompenseerida, et nad elatustasemelt esimestele alla ei jääks.

Arvatakse, et varsti tekib Eestis suur arstide põud. Seda ei maksa siiski karta. Mõni valitsuse kiruja ei suuda vist ette kujutada, et maailmas on palju Eestist vaesemaid maid. Küllap neist tulevad arstid eestlaste asemele ja varsti ravivad meid hindud, aafriklased ja araablased, eelkõige vist ikka venelased. Et see nii ei läheks, tuleb arstidele maksta korralikku palka. Teha saab seda aga ainult meie kõigi rahakoti arvel.

Parema elu otsijatele tahaks aga meelde tuletada ühte piiblisalmi: "Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!" (Psalm 37,3). Ainult meie ise saame Eesti elu üles ehitada. Meist rikkamad rahvad on seda kauem teinud, sest nende vabadusaeg on olnud pikem. Nüüd on meie võimalus.

JUMAL EI MUUTU KUNAGI

"Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred."
5. Moosese 33,27

Lääne-Euroopas pannakse palju kirikuid kinni. Ma kiidan Issandat, sest teie palvela uksed on veel Jumala sõna kuulutamiseks avatud. Täna on Issanda päev ja see on Issanda maja. Meie oleme Issanda rahvas ja tuleme Tema juurde, et kuulda Jumala sõna ja võtta vastu Tema õnnistust.

Ajad muutuvad pidevalt, aga midagi jääb muutumatuks läbi sajandite. Jumal ei muutu kunagi. Piibel ütleb, et Issand on seesama eile, täna ja igavesti (He 13,8).

IMELISED 120 AASTAT

Kaks tuhat aastat tagasi andis Jeesus imelise tõotuse, et Ta ehitab oma koguduse (Mt 16,18) ja Ta pidas sõna. 120 aastat tagasi rajas Jeesus selle koguduse. Ta viis oma tõotuse täide ka selles linnas. Kogu selle aja jooksul pole Jumal muutunud. Tema armastus pole otsa saanud, Tema vägi pole vähenenud ja Tema au pole kunagi kahanenud. See kogudus seisab Jumala ustavuse märgina headel ja halbadel aegadel.

Jumal on sama neil aegadel, kui on väga raske ning on suured väljakutsed, ja aegadel, kui on suured õnnistused ja võimalused, tagakiusamise ajal ja suure vabaduse ajal. 120 aulist aastat olete tõenduseks olnud sellele imelisele salmile.

Mooses rääkis need sõnad oma surma lähenedes, kui ta oli 120 aastat vana. Oma eluajal oli ta Issanda teenistuses. Nüüd vaatas ta tagasi vastatud palvetele. Ta nägi Jumala ustavust. Ta hüüdis oma südame põhjast, kui õnnistas inimesi: "Iidne Jumal on sulle varjupaigaks."

VANA KOGUDUS

Ma käisin alles hiljuti Armeenias. Olin ühes pühakojas, mis ehitati neljandal sajandil. See on vana kogudus. Ma elan Kanadas, aga sündisin Põhja-Iirimaal. Kasvasin kirikus, mis rajati 1643. aastal. See on vana kirik ja au Jumalale, et see on veel inimesi täis ja seal jagatakse Jumala sõna. Seal lauldakse Jumalale kiitust ja oodatakse Jeesuse aulist ilmumist.

Ma arvan, et teid võib vanaks koguduseks liigitada. Pikal ajalool on erilised õnnistused. Teil on pikem eestpalvetajate nimekiri kui noortel kogudustel. Mõnigi istub siin pingis, kes on eestpalvete viljaks. Mõni koguduseliige palvetas sinu eest ja praegu on ta taevases kuningriigis.

On veel vana koguduse õnnistusi. Teil on rohkem näiteid ja kogemusi Jumala ustavusest. Teil on nii palju näiteid Jumala järgimisest. Siin on läbi aastate olnud julgeid Jumala sõna kuulutajaid. Jumal on õnnistanud seda kogudust jumalike juhtidega, keda on tasunud nende usus järgida.

Milline õnnistus on vaadata tagasi! Ütleme kindlalt, et iidne Jumal oli meile varjupaigaks ja sirutas oma igavesed käed välja.

IGAVENE JUMAL

Me elame maailmas, kus ei ole midagi igavest, aga Piibel ütleb, et Jumal on iidne. Ma tahaksin teiega midagi jagada igavesest Jumalast kiiresti muutuvas maailmas.

Muutuvas maailmas on Jumala halastus sama. Pühakiri ütleb, et igavene elu on Jumala armuand Jeesuses Kristuses (Ro 6,23). Jumal on pakkumas inimestele armu Jeesuse Kristuse läbi. Kui me võtame vastu Jumala rääkimatu armuanni, siis me võtame vastu ka pattude andestuse ja igavese andestuse. Tänu Jumalale igavese elu eest!

Selles muutuvas maailmas on Jumala armastus igavene. Tihti on inimlik armastus usaldamatu. Inimesed võivad armastada üksteist raha, positsiooni ja populaarsuse pärast. Selline armastus muutub, kui olukorrad muutuvad. Ainus usaldusväärne armastus on Jumala armastus. Piibel ütleb, et Jumal on armastus (1Jh 4,8). Ta armastab sind tingimusteta ja Tema armastus on iidne.

Selles muutuvas maailmas on Jumala kohalolek igavene. Keegi ei saa meiega kogu aeg koos olla. Abikaasad ei saa olla kogu aeg koos. Naised ei saa olla koos oma meestega ja vanemad lastega. Me ei saa alati olla koos oma sõprade või kolleegidega. Pastor ei saa olla alati koos oma rahvaga. Ainult teatud aegadel me võime koos olla. Kui imeline on teada seda, et igavene Jumal on meiega kogu aeg.

Selles muutuvas maailmas on Jumala tõotused igavesed. Inimesed unustavad tihti oma lubadused. Mõnikord nad isegi salgavad neid. Jumal peab alati oma sõna ja ei jäta meid kunagi. Jeesus ütles, et on meiega isegi kuni aegade lõpuni (Mt 28,20). Kas see ei ole imeline, igavene tõotus? See on igavese Jumala huultelt ja on antud Tema rahvale, kes on vastu võtnud igavese elu kingituse.

Selles muutuvas maailmas on Jumala vägi igavene. Inimese jõud muutub pidevalt. Aga igavene ja kõigeväeline Jumal on alati tugev, alati suveräänne ja alati troonil. Tema valitsus on igavene. Tema vägi ei muutu kunagi.

Kas sa tead, mida Piibel ütleb? Jeesus võib näha kõike. Kas sa oled kurb, kui näed linnas inimesi, kellel ei ole Kristust? Väga tihti me oleme nõutud. Me tunneme ennast jõuetuna ja abituna. Me ei suuda olukordadele vastavalt käituda. Tihti unustame, et töö ei ole meie, vaid Tema oma.

Kui me täidame kõik pühakojad oma linnas inimestega, siis on ikka rohkem inimesi väljas kui sees. Inimesed vajavad teadmist Jumala väest.

Selles muutuvas maailmas on Jumala plaanid ja eesmärgid igavesed. Selles muutuvas maailmas on Jumala puhtus igavene. Maailma standardid muutuvad pidevalt. Aja jooksul elu standardid ja arusaamine normaalsest muutub. Aga Jumala pühadus ja puhtus ei muutu iialgi, sest Ta on igavene.

Jumal kutsub teid pühadusele. "Olge pühad, sest mina olen püha," ütleb Issand (1Pe 1,16).

KOGUDUS ELAB

Te olete tunnistanud 120 aastat Jumala aulist evangeeliumi. See kogudus on kogenud Leninit, Stalinit, Hruštšovi, Gorbatšovi ja keda veel. Nad on surnud, välja arvatud Gorbatšov. Aga Kristuse kogudus elab veel. Hruštšov tahtis kõik kogudused hävitada. Käisin tema haual Moskvas ja hüüdsin: "Halleluuja! Jeesus elab! Kogudus elab!" Kogudus kasvab Venemaal - see kogudus, mida kommunistlik režiim tahtis hävitada.

Kogudus Eestis elab. Palju aastaid tagasi, kui ma esimest korda külastasin Eestit kommunistlikul ajastul, ei saanud ma minna sinna, kuhu ise tahtsin. Mulle pakuti Inturisti marsruuti. Ma jalutasin mööda Tallinna vanalinna tänavaid. Külastasime Oleviste kirikut ja meid saatev daam ütles, et see on muuseum. Halleluuja, kommunism on muuseum, aga Jeesuse kogudus on elav!

PALVE MUUDAB

Asjad muutuvad siis, kui inimesed palvetavad. Ma olen pärit palvetavast kogudusest. Meie koguduses palvetavad inimesed pidevalt reede õhtust laupäeva hommikuni. Igal hommikul kell viis kogunetakse palvele. Igal neljapäeva õhtul kogudus koguneb palveks. Igal Issanda päeval Jumal vastab palvetele. Inimesed saavad terveks. Sõna-sõnalt inimesed palvetatakse Jumala riiki sisse. Ma seisan täna teie ees mitte sellepärast, et ma kuulsin mõnda evangelisti kõnelemas, ma seisan teie ees kui palvevastus.

Kas ma võiksin teile midagi meenutada? Kas te teate, et iga kord, kui me matame vana õde või venda, me kaotame ühe eestpalvetaja? Me tähistame juubelit. See on ajalugu. Me elame praegu. Me peame Jumala armus ja Jumala töös edasi liikuma. Kui me austame Jumalat, siis on ainult üks tee edasi liikuda. Me ei liigu edasi oma jalgadel, vaid oma põlvedel.

Ma palvetan, et see kogudus oleks palvetav kogudus. Ma palvetan, et siin saaks evangeelium kuulutatud. Ma palvetan, et see oleks tunnistav kogudus. Et see kogudus oleks valguseks vaimses pimeduses. Kui te alustate uut teenimisjärku, siis ma palun, et Jumal suurendaks teie vaadet ja avardaks teie piire, et te oleksite Jumala igaveste tõotustega seotud ja Jumala rahvas, oodates suuri õnnistusi.

Püüa ja taotle suuri asju Jumalalt. Looda suuri asju Jumalalt. Sest igaveses Jumalas on sinu varjupaik ja Tema käsivarred on välja sirutatud. Jumal armastab sind.

Need tugevad käed on ümber koguduse, ümber sinu, ümber iga noore ja vana. Jumal armastab sind igavese armastusega. Mine oma küla või linna tänavatele, taludesse ja vabrikutesse ning näita neile Tema armastust. "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3,16).

Ajaloo vool muutub. Jeesus tuleb pea. Kas sa oled valmis? Kogudus peab kuulutama Jeesuse taastulekut ja Tema sõna, kuni Ta tuleb.

VINCENT PRICE
Euroopa Kristliku Misjoni direktor
Jutlus Pärnu Immaanueli koguduse 120. aastapäeval 12. septembril 2004

RUUDI LEINUS VALITI TAAS PEASEKRETÄRIKS

Aktuaalne teema

21. septembril valis Eesti EKB Koguduste Liidu vanematekogu liidu presidendi Joosep Tammo ettepanekul uueks peasekretäriks RUUDI LEINUSe. Ruudi Leinus (59) oli juba aastatel 1989-1998 selles ametis. Praegu on ta Tallinna Nõmme Vabaduse Baptistikoguduse pastor ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) täitevsekretäri assistent. Kuulutaja esitas uuele peasekretärile mõne küsimuse.

Millised on Sinu volitused liidu praeguse põhikirja järgi?

Peasekretär korraldab liidu majandus-, haldus- ja personaalküsimusi.

Kas Sinu uus peasekretäritöö erineb omaaegsest?

Erineb kindlasti, sest nüüd on liidul vanematekogu, kes võtab vastu olulised otsused ja juhatus hakkab neid ellu viima. Eelmisel perioodil puudus juhatus üldse ja põhikirjaliselt oli peasekretäri töövaldkond laiem.

Kuue aasta jooksul on liidu juhtkonna ülesehitus ja majanduslik juhtimine muutunud. Kas nüüd tuleb vana aeg tagasi?

Piibel ja Jeesuse Kristuse misjonikäsk on jäänud samaks. Kõik vahepeal toimunud muudatused tuleb ära kasutada ja vajadusel neid täiendada ning edasi arendada.

"Vana aeg" ei saa juba sellepärast tagasi tulla, et ühiskond ja paljud välised olukorrad on muutunud. Kui Eesti taasiseseisvumise järel oli väga suur töö humanitaarabi vahendamine, siis tänaseks on see oluliselt vähenenud ja selle töö jaoks on meil vastavad üksused olemas.

Muudatused ainult muudatuste enda pärast on kõige halvem asi, mida tahaks soovida ja veel vähem teostada.

Palun tutvusta oma programmi.

Liidu programm lähtub põhikirjast. Konverentside vahel on liidu juhiks president, kes tutvustas enne ametisse valimist oma programmi. Temal peab olema võimalikult täielik ülevaade hetkeolukorrast ja selgus edasi liikumiseks. President koos oma meeskonnaga, kuhu ma vanematekogu otsusel kuulun, töötab välja ühtse tegevuskava.

Suur osa ning vastutus liidu programmi väljatöötamisel ning sellest tulenevate otsuste vastuvõtmisel on põhikirja järgi vanematekogul.

Isiklikult arvan, et väga oluline on liidu kui terviku tunnetamine ning ühine tegutsemine. Kogudused on küll iseseisvad, kuid meid seovad ühised eesmärgid. Jumal saab õnnistada ühtset meeskonda, kus keegi ei aja "oma" asja.

Väga vajalikud on pastorite ja teiste töötegijate kohtumised piirkondlikel tasanditel, aga ka pastorite osaduspäevad ning pastorite perede laagrid. Oluliseks pean palveteenistuste korraldamist. Kord aastas peaks toimuma ka misjoni- ning evangelismikonverents. Samuti võiks liit korraldada mõne suure evangeelse või ka õpetusliku konverentsi.

Kokkuvõttes on liidu programm, mida püüan Jumala armust ja Tema abiga aidata ellu viia, väljendatud tunnuslauses: "Eesti EKB Koguduste Liit on osaduskond, mille Jumal on kutsunud selleks, et kuulutada evangeeliumi Jeesusest Kristusest Püha Vaimu väes." (vt. liidu 2004. aasta kalendrist lk. 61).

Kas Sul on veel vanu sidemeid teiste maade baptistiliitude juhtidega?

Jah. Mitte küll palju, aga siiski. Pidevad kontaktid on Soome baptistiliiduga, olen kohtunud Venemaa, Ukraina, Inglismaa, Itaalia, Kanada ja Saksamaa baptistiliitude töötajatega.

Kas Sa paned nüüd pastoriameti maha?

Praegu küll mitte. Tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ja vajadustest. Kui Nõmme Vabaduse Baptistikogudusel saab olema oma maja, võib tekkida vajadus täisajalise töökohaga pastori järele. Või kui liidu töö mingil hetkel enam ei võimalda pastori ülesandeid edasi täita, siis tuleb ka vastav otsus langetada. Lõpuks on selle küsimuse otsustamine koguduse meelevallas ja tahan usaldada koguduse valikuid.

Millise kogemuse tood peasekretäri ametisse tööst EKNis?

Heas mõttes "bürokratismi", avardatud silmaringi ühiskonnas lahendamist vajavatest küsimustest, rikkaliku suhtlemise kogemuse erinevate organisatsioonidega ja isiklikud kontaktid paljude kirikute juhtidega.

Kas jätkad EKNis? Seal makstakse vist paremat palka kui Eesti EKB Koguduste Liidus?

Kahel kohal täisajaga ei ole võimalik töötada. Esimesel võimalusel annan töö EKNis üle. Peasekretärina asun tööle 1. oktoobrist.

Minu elus on mitmel korral olnud nii, et olen Jumala juhtimist järgides läinud madalama palgaga töökohale. Jumal on andnud tarkuse uues olukorras toime tulla ja lisanud oma õnnistuse majanduselule. Usaldan ka nüüd täielikult Jumalat ja ei mõtle esmalt palga suurusele.

Kas on mõni valupunkt, millest peasekretärina kohe peale hakkad või on kõik ühesuguse tähtsusega?

Esmatähtis on jõuda koguduste ümberregistreerimisega ühele poole. Terve rida kogudusi on veel ümber registreerimata, kuid aasta lõpp läheneb väga jõudsalt. Kiiresti tuleb hakata tegelema 2005. aasta eelarvega.

Ei tahaks ühtegi töölõiku teistest tähtsamaks või olulisemaks pidada. Praktiline elu ise reastab tööde järjekorra.

Täname!

Intervjuu on tehtud interneti teel
26. septembril 2004
Foto: Tõnu Palts

USK KANNAB JA ANNAB LOOTUST

Helgi ja Edgar Kaljapulk on Viljandi Baptistikoguduse kauaaegsed liikmed. Kuna nad on näinud murdelisi aegu meie maal ja oma koguduses, palus Kuulutaja neilt intervjuu.

KUI KAUA TE OLETE USKLIKUD OLNUD?

Helgi: Mina olen 12. eluaastast, kokku 70 aastat. Kogudusse olen kuulunud 66 aastat.

Edgar: Mind ristiti 1944. aasta septembri lõpus. See oli kahe armee vahetusel. Saksa armeest tulin ja enne Vene mobilisatsiooni olin kaks nädalat kodus.

Ristiti ka minu vend Ilmar, kes sai Kuramaa viimastes lahingutes surma. Tema on taevases kodus.

SA OLED MÕLEMAS ARMEES OLNUD JA SOBIKS MODELLIKS SELLELE AUSAMBALE, MIDA NÜÜD EESTI SÕJAMEHELE TEHA TAHETAKSE.

Edgar: Jah, Saksa pintsaku ja Vene pükstega, Vene torniga müts pähe.

90 päeva olime Tšerkassõ all. Meid viidi sinna täienduseks viiesaja mehega ja siis tõmbas venelane kotisuu kinni. Välja tuli alla saja mehe.

Ühes lahingus tuli suurtükimürsk kaevikukaldasse ja kui see oleks lõhkenud, oleks meist ainult räbalad järele jäänud. Üks kõva tükk tuli vastu selga ja muld lendas üle pea. Palusin, et Jeesus, aita mind. Pöörasin ja nägin, et minu püssiluku purustatud käepide oli mulle vastu selga lennanud.

Jumal saatis meile toreda kapten Puusepa, tema juhtis meid õiges suunas. Tulime rõngast välja. Jõest ujusime läbi. Ma ei mäleta tänase päevani, kas vesi oli külm või kuum. 160 kilomeetrit läksime jala. Riided kuivasid seljas ära, ei nohu ega köha.

Olin Viljandis kosumas. Kapten Puusepp oli kompanii ülem. Tema läks Saksamaale, pidi aukõrgendust saama. Hiljem sai temast Inglismaal kirikuõpetaja. Mina olin Viljandis, kuni venelane tuli.

MIS AMETEID TE PIDANUD OLETE?

Helgi: Mina töötasin Viljandi haiglas 45 aastat laborandina ja funktsionaaldiagnostika kabineti õena.

Edgar: Mina olen peamiselt autojuht olnud. Kui sõda lõppes, visati mind laskurkorpusest välja ja pandi tööpataljoni kui mitteustav. Kui viisin kooli paberid sisse, öeldi: "Teie, Saksa sõjaväes olnud mees, tahate nõukogude kooli õppima minna? Ei tule kõne allagi." Kolhoosnikuks ma ka ei tahtnud saada. 1951. aastal tegin autojuhi eksamid.

TEIE MAJA PAISTAB VÄLJAST VÄGA VILETS, AGA SEEST EI OLEGI NII HULL.

Helgi: Mina olen siin elanud üle 60 aasta. Maja on ehitatud õigeusu preestrile. Hiljem on siin kogu aeg usklikke olnud. Metodistide palvela oli kunagi alumisel korrusel. Nüüd oleme meie siin viimased usklikud. Korterid on erastatud ja ülemine korrus kuulub meile.

Sakslased sundisid meid Viljandist välja minema. Kui tagasi tulime, olid venelased linnas. Värava peal oli silt "Au Stalinile!" Kivimajad ümberringi põlesid maha, aga meie puumaja jäi alles. Inimesed ütlesid, et sellele majale tuli külge ei hakka, sest usklikud elavad seal. Jumala inglid hoidsid seda maja.

Edgar: Paljud koguduse külalised on siin ööbinud. Jumal hoolitses selle eest, et oleks koht, kus külalisi vastu võtta.

OLETE KÕRGES EAS, JUMAL ON TERVIST ANDNUD?

Edgar: Vene ajal oli bensiin madala kvaliteediga ja sellele lisati pliid, et oktaanarvu tõsta. Ma sain pliimürgituse.

Kui lapsed läksid ülikooli, siis ma tulin auto pealt ära ja hakkasin oma venna Samueli kõrval maaparandustööd tegema. Ühel õhtul tulin koju ja tundsin, et halb hakkab. Olin pikali ja läks üle. Nii oli kahel korral. Aga kolmandal korral hakkas kohutavalt paha. Ajasin Helgi öösel üles, et nüüd on minek.

Ühe tuttava kaudu sain Tallinna kutsehaiglasse. Olin seal tükk aega. Doktor Tuulik ütles mind koju saates, et ostke mett, see on küll kallis, aga katsuge süüa nii palju, kui te suudate. Sõin viis aastat 25-30 kilo mett aastas. Mulle mõjus see hästi.

Väljas käies oli nuuskpiirituse tropp kaasas. Iga natukese aja tagant nuusutasin ja siis sain jälle liikuda.

Ükskord tulin jalutamast ja tuli südamesse, et räägin sellest Jeesusele. Võtsin Mk 11,24: "Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!" Võib-olla umbes tund aega olin palves ja hüüdsin: "Jeesus, aita mind, ma ei suuda niimoodi elada!" Tuli imeline selgus ja niisugune usk, et olen terve. Hakkasin labidaga kraavi puhastama. Paari tunni pärast tundsin, et ei jõua rohkem. Läksin metsa kuuse alla ja puhkasin. Vaenlane sosistas, et ei ole sa midagi terve. Teine hääl kinnitas: "Usu aga!" Tõusin puu alt üles ja hakkasin kodu poole minema. Olin sestsaadik terve. Enne ei olnud palve mõjunud. Mett olen ikka söönud, aga mitte enam nii suures koguses.

SUL OLI KA INFARKT?

Edgar: Infarktist sain usu läbi üle. Enne haiglast väljasaatmist otsustati teha südame sondeerimine. Mul oli Uus Testament padja all. Võtsin selle ja tahtsin kinnitust. Avanes Lk 19,9: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud." Teate, missuguse rõõmuga läksin sellele vastu ja kõik läks hästi. Sain küll ka arstiabi, aga Jumala abi oli üle kõige, sest arstid ei uskunud üldse, et ma paranen. Mulle oli see suur usukinnitus ja selle usuga olen ma siiani elanud ja töötanud.

Hakkasin ennast treenima ja 1993. aastal tuli kirikuehitus. Olen tänu Jumalale võinud iga päev sellest osa võtta.

MITU PÜHAKODA ON VILJANDI KOGUDUSEL OLNUD?

Edgar: Nüüd oleme kolmandas. Algul olime vennastekoguduse palvelas. 1947 liideti kokku baptistid, nelipühilased, metodistid ja evangeeliumi kristlased. Seda tegi Jumala korraldusel Vene valitsus. See on õnnistuseks tulnud ja kogudus on kasvanud kokku nagu Jumala sõna ette näeb. Kuidas me taevas peame üks olema, nii peame juba maa peal saama üheks liidetud.

SELLEST MAJAST TULI SIISKI ÄRA MINNA.

Edgar: Ükskord tuli käsk, et vennastekoguduse kirik lammutatakse. See asus bussijaama ees platsil. nüüd on seal parkla. Ülo Meriloo oli siis koguduse pastorikandidaat ja käis asju ajamas. Meile anti luba ehitada uus palvela. See oli 1959. aastal.

Krundil oli võssa kasvanud vana kruusaauk. Ülo Meriloo vaatas oma ehitusinseneri pilguga ja ütles, et siin on juba süvend olemas, muudkui hakkame vundamenti tegema. Mina hakkasin kive ja kruusa vedama. Kõik, kellel jaksu oli, olid ametis. Üle Eesti käisid abiks pastorid, kes olid mingil alal spetsialistid.

Maja valmis aastaga. Osvald Tärk tuli Tallinnast avama. Ja siis tuli rajooni täitevkomiteest käsk, et siin ei toimu mingit avamist. Maja võetakse ära, kuna see on ehitatud koguduse kahe liikme nimele. Koguduse nimele ei saanudki ehitada.

Samal ajal ehitas ka adventistide kogudus endale uue palvela. Täitevkomiteest anti korraldus, et peame ka sinna minema. Selles majas olime 1997. aastani, kuni oma maja tagasi saime.

AGA VAHEPEAL HAKKASITE JUBA UUT KIRIKUT TEGEMA?

Edgar: Meile ei tahetud oma maja tagasi anda. Öeldi, et hakake uut ehitama. Alustasime 1993. aastal.

1997. aasta aprilli lõpus saime ühe Põlva advokaadi abiga palvela tagasi. Taastamine võttis umbes aasta. Töö eesotsas oli minu vend Samuel. Tema on vedanud ka uue kiriku ehitamist.

AGA UUS KIRIK OLI JUBA POOLELI. SEE ON TEIE POJA PRIIDU PROJEKTEERITUD.

Edgar: Enne sõda oli sellel kohal linavabriku linade kuivatamise ja pleegitamise plats. 1960. aastate algul rajati sinna laste spordiväljak. See jäeti maha ja võsastus, kuigi asub kesklinnas. Sellest sai joodikute pesapaik. Käisin mõnikord diagonaalis üle platsi, kui läksin bussijaama. Mõtlesin, et oh Jumal, sinu käes on võimalik see plats meile kinkida. Tegelikult ei suutnud ma uskuda, et niisugune asi võib kunagi teoks saada. Ka Priit käis keskkooli ajal seal väljakul ja vaatas, et siia sobiks kirik.

Vahepeal taheti sinna polikliinik teha. Kuna haigla ütles sellest ära, jäi plats vabaks. Linna peaarhitekt soovitas seda meie pastorile Aamo Remmelile. Oli ususamm seda vastu võtta.

KEVADEL EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDU KONVERENTSIL KUTSUTI ÜLES UUE KIRIKU KATUSE JAOKS ANNETAMA. MIDA EHITUSEL PRAEGU TEHAKSE?

Edgar: 1995. aastal võttis kogudus ehituse enda kätte. Enne ehitasid kaks firmat ja tegid halvasti. Süda valutas kohutavalt. Käisin õhtul hilja seal ja palusin Jumalat. Seal tuli palju ümber teha.

Minu vend Samuel on põhitööline ja mina olen abiline. Mõned abilised on veel. Sel suvel tegi üks väikefirma peatrepi. Suur töö oli keldriakende valgustuskastide tegemine. Mina olen olnud põhiliselt varustaja. Füüsilist koormust mu tervis ei kannata.

Tütar Piret elab Saksamaal Hollandi piiri lähedal. Tema abikaasa on rahvusvahelise piiblimisjoni president. Mul on vana neljatonnine veoauto, mille tütar saatis. Kui ta seda pakkus, siis ütlesin algul, et ei salli vanu masinaid, sest ma tean, kui palju nendega vaeva on. Aga sellega olen materjale vedanud.

KÕIK, MIS KIRIKU JUURES ON SENI TEHTUD, ON VÄGA HÄSTI TEHTUD. AGA KAS KOGUDUSE JULGUS EI KAO, KUI EHITUS NII AEGLASELT LÄHEB?

Edgar: Usus oleme tänase päevani töötanud ja töötame edasi. Müürid seisavad ilma katuseta juba mitu aastat. Mõnel on julgus kadunud ka. Aga osa on väga innukad palvetes. Koguduses ei ole ehitusspetsialiste, aga kui on koristamist, siis tullakse appi. Katusefirma oleks olemas, kui raha leiaks.

Olen palju Jumala imet ehituse juures näinud. See on Jumala ime, et nii kaugele oleme jõudnud. Ise ka ei saa aru, kust see raha on tulnud. Ka viivitused on seni tulnud õnnistuseks.

TEIL ON VÕIMALIK TAGASI VAADATA PIKALE USUTEELE.

Helgi: Elame Jumala armust. Ta on imeliselt meid kandnud. Lapsed on Jumala teedel, see on suur arm.

Edgar: Soovin, et koguduses oleks Kristuse meel ning pastor võiks rõõmu tunda kogudusest ja ei peaks tööd tegema kurva südamega.

TÄNAME!

18. septembril 2004 Viljandis

VALUS HÜVASTIJÄTT TABEAGA

Tulemus oli halvem, kui vanemad lootsid ja kümned tuhanded kristlased Jumalalt palusid - siiami kaksik Tabea Saksamaalt suri varsti pärast lahutamisoperatsiooni Baltimore'is Ameerikas. Tema õde Lea ei ole ka veel väljaspool ohtu.

11. septembril alanud operatsioon tuli katkestada, sest Tabea süda seiskus kaks korda. Kolme puhkepäeva järel jätkati 15. septembril. Kõige raskem oli ühiste veresoonte lahutamine pealuu all. Arstide meeskond neurokirurg Benjamin Carsoni juhtimisel oli rabatud, kui Tabea umbes tund pärast lahutamist südame seiskumise tagajärjel suri - nad arvasid juba, et kõik läks hästi.

ARSTID PIDID PROOVIMA

Tabea surma järel on uuesti puhkenud arutelu, kas laste vanemad Peter ja Nelly Block tohtisid nii riskantse operatsiooniga nõustuda. Vastus tuleb peaaegu iseenesest, kui esitada vastuküsimus: kuidas oleks avalikkus reageerinud, kui vanemad oleksid operatsioonist keeldunud?

Armsate beebide puhul, kes algul ju nagunii väheliikuvad on, võis pealagesid pidi kokkukasvamist taluda. Suuremate laste puhul see nii enam ei oleks. Ilma operatsioonita ei oleks need lapsed kunagi saanud istuda, seista ega kõndida. Lamamine ja neljakäpakil roomamine oleks olnud nende ainsad võimalikud tegevused.

Kui paljud inimesed oleksid vanematele ette heitnud - on ju võimalus laste lahutamiseks, miks te seda ei kasuta?

"EGOISTLIK JUMALAUSK"

Hamburgi õigusfilosoof Reinhard Merkel ütles, et operatsioonist keeldumist oleks saanud käsitada kuriteona - nimelt kui kaksikutele osutamata jäetud abi, sest neil "on õigus üksi olla". Mainzi katoliiklik moraaliteoloog Johannes Reiter ütles, et kaksikutel oli edukaks operatsiooniks lootust 50 protsenti. Paljude teiste operatsioonide puhul ei ole prognoos nii hea.

Osa ajakirja Stern lugejaid on kriitilised. Ajakirjal on vanematega erileping ja vastutasuks korraldati annetuste kogumine. Kriitikud ütlesid, et lapsed pidid maksma mennoniitidest vanemate "egoistliku jumalausu" pärast, sest nad ei olnud nõus aborti tegema.

Nelly Block vastas enne operatsiooni sellele etteheitele: "Ilma nende lasteta oleks meil hoopis lihtsam elada olnud. Ma tahaksin neile inimestele, kes niimoodi arutlevad, ainult soovida, et nad kunagi sellisesse olukorda ei satuks. . Kui operatsioon peaks õnnestuma, on Lea ja Tabea õnnelikud, et võivad elada."

Vanemad tegid korduvalt selgeks, et abort on nende silmis mõrv. Nelly Block ütles: "Kui kasvõi kaks või kolm naist ümber mõtlevad, kuna nad on meist kuulnud, ja abordi tegemata jätavad, siis on meie pikk, raske tee juba tasutud." Vähemalt vasakpoolne ajaleht taz sai sellest sõnumist õigesti aru ja kommenteeris: "Naistel, kes nende mennoniitide moraali suhtes pimedad ja kurdid on, peab olema must südametunnistus." Tõepoolest, Blockid võitlesid oma laste elu pärast - abordiga oleksid nad neist ilma jäänud.

MARCUS MOCKLER
idea Spektrum

MAAILMALIIT VALIB UUE JUHI

Baptistide Maailmaliitu (BWA) hakkab aastatel 2005-2010 juhtima inglane David Coffey. Briti baptistiliidu peasekretär valiti juuli lõpus Seoulis Koreas peetud BWA peakoosolekul presidendikandidaadiks. Ametlik valimine tuleb juulis 2005 Birminghamis Suurbritannias, kus peetakse BWA sajanda juubeli tähistamiseks maailmakongress.

Coffey oli 1997-1999 Euroopa Baptistiföderatsiooni president. Praegune BWA president Billy Kim (Korea) töötab sellel kohal 2000. aastast. BWA peasekretär Denton Lotz kinnitati ametisse järgmiseks viieks aastaks.

Maailmaliidus on praegu 48 miljonit baptisti ja 216 liitu. Suurim baptistiliit, 16 miljoni liikmega Lõuna Baptistiliit (USA) lahkub maailmaliidust 1. oktoobril. Selle konservatiivse juhtkonna ja maailmaliidu vahel on tekkinud lahkarvamused.

BWA juhtkond kahetseb Lõuna Baptistiliidu lahkumist, sest see kahjustab ülemaailmselt baptistide tööd. Loodetakse leppimist ja tagasipöördumist, öeldakse resolutsioonis. Samal ajal tänati Lõuna Baptistiliitu suure toetuse eest alates maailmaliidu asutamisest. Billy Kim ütles Seoulis korduvalt: "Ma armastan Lõuna Baptistiliitu."

Peakoosolekul võeti vastu BWA põhikirja muudatus. Maailmaliitu võivad nüüd assotsieerunud liikmetena kuuluda mitte ainult baptistiliidud, vaid ka kogudused, haridusasutused, misjoniorganisatsioonid ja üksikisikud. Denton Lotzi sõnul ei ole muudatused seotud Lõuna Baptistiliidu lahkumisega.

BWA aastaeelarve 2005. aastaks on umbes 1,5 miljonit dollarit, see on sama suur nagu 2003. aastal, enne kui Lõuna Baptistiliit oma 345 tuhande dollari suurusest panusest keeldus. Vahe peaksid katma annetused ja kapitalimahutused. Kohtumise lõpul sai teatavaks, et BWA on saanud juba ühe rohkem kui miljonidollarilise üksikannetuse.

Die Gemeinde

TÕRVA MISJONIMAJA PAKUB VÕIMALUST PUHKAMISEKS

Tänu Eesti EKB Koguduste Liidu heategevusorganisatsiooni Sõbra Käsi toetusele võisid mitmed koguduste töötegijad ja pastorid ning nende pered puhata suvel Tõrva misjonimajas.

Sõbra Käsi viib praegu läbi väga mahukat ja pikaajalist projekti Tallinnas. Kristiine linnaosas Koskla tänaval on ostetud suur maja. Praegu käivad selles kiired remondi- ja ehitustööd Sõbra Käe direktori Koit Läätse eestvedamisel. Esmane eesmärk on jõuda remondiga niikaugele, et linnaosa valitsus annaks majale kasutusloa.

Seejärel saaks juba ametlikult alustada tänavalaste lastekodu rajamist. Hetkel saab abivajavaid lapsi vastu võtta ainult päeval, kuid väga paljud lapsed vajaksid kodu ja armastust ööpäevaringselt.

Suvel kuulutati välja konkurss lastekodu projektijuhi kohale. Selle vastutusrikka töö on valmis enda õlgadele võtma Inge Ojala, kellel on juba kogemused ühe samalaadse lastekodu rajamisel.

Samal ajal ei tahaks kõigi nende suurte ettevõtmiste kõrval ära unustada meie liitu ja koguduste vajadusi üle Eestimaa. Paraku on nii, et mida kaugemale Tallinnast ning teistest suurtest linnadest, seda suurem on tööpuudus ja sellega kaasnevad sotsiaalsed probleemid. Kõiki neid probleeme ei suuda ükski heategevuslik organisatsioon täielikult lahendada, kuid rõõmu teeb seegi, kui pisutki saab tuge pakkuda.

Sellepärast saigi alustatud just koguduse töötegijate ja pastorite peredest. Mitmed pered võisid tulla eelnevalt kokkulepitud ajaks Tõrvasse lihtsalt suvitama, ujuma ja päikest võtma. Ööbimine ja paljudele ka toitlustus kolm korda päevas oli tasutud Sõbra Käe poolt. Usun, et selline puhkus oli kosutuseks ja värskenduseks just eelkõige koguduse töös.

Tahaksime samalaadset vaheldust ja puhkust pakkuda ka eeloleval aastal. Tänan Sõbra Käe juhatust ja direktorit, kes on valmis puhkuseprojekti jätkuvalt toetama.

ENN PALMIK
Tõrva Immaanueli koguduse pastor

BAPTISTID KAOTASID BESLANIS SEITSE LAST

Beslani baptistikoguduse pastori Sergei Totjevi ja tema venna, juhatuse esimehe Taimurat Totjevi perest sai pantvangikriisis surma kuus last. Kaks last said haavata. Veel üks perekond koguduses kaotas lapse.

Baptistliku misjoni Vera juht Jevgeni Žigulin koos abikaasaga on Beslanis, et ohvrite perekondi aidata ja abiprojekte koordineerida. Algselt oli misjon asutatud selleks, et tegutseda Tšetšeenia pealinnas Groznõis ja põgenikelaagrites.

Vennad Totjevid matustel

Baptistide laste matusel oli üle 1500 koguduseliikme ja naabri. Pastor Totjev toonitas, et kristlased ei tohi mõtelda kättemaksust. Piibel õpetab andestamist. Jumal ise karistab mõrtsukaid. Ühe Ameerika misjoniorganisatsiooni andmetel, mis tegutseb koostöös Beslani kogudusega, ei ole selles linnas kunagi varem nii mõjukat kristlikku tunnistust antud.

Die Gemeinde

LÜHIDALT EESTIST

29. augustil seati Kehra Koguduses pastoriametisse EENOK PALM, kes varem töötas Mustvee Betaania Koguduse pastorina.

* * *

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek valis 16. septembril nõukogu uueks täitevsekretäriks seni samas meediaassistendina töötanud TAUNO TEDERi. Praegune täitevsekretär, 1996. aastast sel ametikohal töötanud Eerik Jõks siirdub oktoobris doktorantuuri Yorki ülikooli Suurbritannias.

Liikmeskirikute esindajad mälestasid 18. augustil igavikku kutsutud Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskoppi Allan Lauri.

* * *

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kaplan AGO LILLEORG valiti Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskopiks.

Ago Lilleorg lõpetas 1999. aastal Tartus Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia alal. 2003. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas magistrikraadi.

* * *

22. septembril allkirjastati Tartu Ülikooli rektoraadis Tartu Ülikooli ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari koostöölepe, mis märgistab ja vormistab kahe teoloogiat õpetava õppeasutuse pikaajalisi koostöösuhteid "teineteisemõistmise ja heasoovlikkuse vaimus evangeelse teoloogilise kõrghariduse andmisel".

Vastavalt leppele hõlmab kahe kõrgkooli vaheline koostöö õppetegevust, ühiseid hariduslikke üritusi, õpikute kirjastamist ja muud teoloogilise hariduse edendamiseks vajalikku. Nii reguleerib lepe vastastikuse raamatukogude kasutamise, üliõpilaste vastastikuse õppetööst osavõtu, õppejõudude vastastikuse õppetöösse kaasamise ja osapoolte koostöösuundi, samuti infovahetust ja seminaristide edasiõppimisvõimalusi käsitlevaid küsimusi.

Koostööleppe kirjutasid alla Tartu Ülikooli õppeprorektor Tõnu Lehtsaar ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Meego Remmel.

* * *

Eesti Vabariigi valitsus pidas 23. septembril istungi Mäevalla EKB Koguduse palvelas, kus kogunes 60 aastat tagasi viimast korda Otto Tiefi valitsus.

TORONTO KONVERENTS TÄHISTAS JUUBELEID

Kanadas Torontos peeti 14.-22. augustini kaheksas juubelikonverents "Kogudus ajamuutuste tuultes". Konverents oli pühendatud mitmele aastapäevale. Eesti baptism sai käesoleval aastal 120 aastat vanaks, suurema osa väliseestlaste kodust lahkumisest möödus 60 aastat ja Toronto Eesti Baptisti Kogudus sai 55-aastaseks.

Konverentsile oli sõitnud palju rahvast kodumaalt - 68 inimest, neist 10 pastorit. Nii suurt kodueestlaste hulka ei ole enne nendel konverentsidel käinud.

SISUKAD PÄEVAD

Konverentsi ettekanded ja muusika olid nii välis- kui ka kodueestlastelt. Kodumaalt tulnutest pidasid ettekandeid Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo, Euroopa Baptistiföderatsiooni asepresident Helari Puu ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Muusikat olid kodumaalt tegemas ansambel Isad ja Pojad Haapsalust ning mitmed teised.

Antsla koguduse pastor Peeter Lemats ütles Kuulutajale, et teiste koguduste ja vaimulaadide nägemine annab uue impulsi ja suunab ka oma tööd. Saab aja maha võtta, mõelda ning Jumalaga osaduses olla ilma ülesannete ja koormuseta. Jeesus võttis jüngrid, läks kõrvale ja palvetas. Sarnaselt iseloomustas Peeter Lemats ka sõitu sellele konverentsile.

Peeter Lematsi osaks oli maakondade õhtu juhatamine. Tema arvates oli selle korraldamiseks kohal hea inimmaterjal. Kahjuks ei olnud kaasas pilte ega kilesid. Eestile tehti ring peale. Teemaks oli Jeesus Kristus. Räägiti, kuidas Jeesus on inimesi päästnud, kuidas lähevad lastetöö, noortetöö, sotsiaaltöö ja kirikute ehitamine.

Ühel päeval oli kristlike õpetajate kokkutulek. Õpetajad väljendasid oma muret, kuidas olla kristlane Kanadas. Jeesusest rääkimine on koolis keelatud, sest klassis on koos hiinlased, juudid, muhameedlased, kolm-neli rahvust, kelle kõigiga tuleb arvestada. Juut ja araablane lähevad pahuraks, kui Jeesusest räägitakse. Õpetajad palvetavad, et jõuda nende noorte inimesteni.

Misjoniõhtul, mida juhatas Kuressaare Siioni koguduse abipastor Margus Mäemets, rääkis välismisjonist Bosnia-Hertsegoviinas moslemite keskel töötav Jael Puusaag, sisemisjonist Tõrva Immaanueli koguduse pastor Enn Palmik ja lastemisjonist Ülle Käärik.

Mitmed osalejad nimetasid meeldejäävana pidulikku õhtusööki Läti Majas, mille programmi juhatasid Paul ja Marika Wilbiks.

Viljandi baptistikoguduse pastor Aamo Remmel tõi esile hea vaimuliku atmosfääri ja selle, et korraldus ei olnud üle pingutatud. Talle meeldisid eriti Joosep Tammo ettekanded.

Jaan Bärenson pidas oluliseks seda, et kokku said Eestis säilinud ja välismaine ajalooline pärand. Esindatud olid eri põlvkonnad. Saadi üksteist toetada, julgustada, taas kohtuda. Vanem põlvkond oli väga aktiivne, heas vormis ja kandis koormat.

TEISTSUGUNE MAA

Korraldajad olid mõelnud ka Kanada vaatamisväärsuste tutvustamisele. Kuna kodueestlased elasid peredes, siis käis igaüks kaasas oma pererahvaga. Kõigile ühiselt olid organiseeritud ekskursioonid Niagara kosele, Toronto teletorni ja kunstimuuseumi. Ilmselt avaldasid need kodueestlastele muljet.

Enn Palmik vaatas, mis on Kanadas teistmoodi kui Euroopas. Ta sai oma videosalvestustest kahetunnise filmi kokku monteerida. Kanada mõõtmed on suured. Toronto linna teeb pooleks maailma pikim tänav. Umbes sada kilomeetrit läheb tänav läbi Toronto ja eeslinnade. Keegi ei osanud täpset pikkust öelda ja soovitati Guinnessi rekordite raamatust järgi vaadata.

Enn Palmik oli öömajal Hulda Eistrati juures, kelle isa Viktor Konsa ehitas Tõrva misjonimaja. Hulda Eistrat on Tõrvas käinud ja misjonimaja tööd toetanud. Samuti said mitmed teisedki kokku vanade tuttavate ja Eesti töö toetajatega. Peeter Lemats ja Aamo Remmel nimetasid külastust pastor Edgar Toompuu lese Mare Toompuu juurde, kes on Kanada Ontario ja Quebeci provintsi baptistiliidu üks asepresidente.

Aamo Remmelile meeldis Toronto keskosa, kuid hiinlaste linnaosa tundus räpane. Kui ta tuli sealt välja valgete linnaossa, muutus pilt poole tänava pealt. Kanada on kirju maa, seal elab erinevatest rahvustest ja rassidest inimesi.

INNUSTUST MÕLEMALE POOLELE

Merike Uudamit Tartu Salemi kogudusest üllatas välis- ja kodueestlaste kokkusulamine. Kodueestlasi võeti suure armastuse ja loomulikkusega vastu. Konverents ise oli väga sisukas. Ka muusikaline osa oli väga hästi koostatud. Eraldi jooksis noorteprogramm.

Peeter Lematsile jätsid kohtumised Kanada eestlastega sügava jälje. Nad on pidanud palju läbi elama ja paratamatult minevikumälestused kannavad neid. Nende süda põleb selle järele, et uus põlvkond võiks Jumalale lähedale tulla. Nad vaatavad palju tulevikku. Küllap tulid kohtumised mõlemale poolele õnnistuseks.

Peeter Lemats ütles, et muidugi ei saa hakata kodus kõike muutma selle järgi, mida ta Kanadas nägi. Küll on palju õppida väliseestlaste vaimulaadist. Talle meeldis, kuidas pastor Jüri Puusaag on Toronto koguduse üles ehitanud - tugevalt, kindlalt ja vaimulikult targasti. Jumalateenistused on nii korraldatud, et kõikide põlvkondade esindajad saavad oma osa. Esile on toodud kõik anded - muusikud, lastetöö tegijad. "Oleks tarkust mul ja teistel pastoritel, et me oskaks koguduses näha inimeste andeid ja neid selliselt juhtida, et jumalateenistus oleks rikkalik," ütles Peeter Lemats.

KOMMENTAAR

Joosep Tammo
Eesti EKB Koguduste Liidu president

"Väga armas ja õnnistatud, hea konverents oli. Jäi kõlama mõte, mis käis ka läbi kohalikust ajakirjandusest, et see oli nagu mini-ESTO.

Väga suure hulga väliseestlaste ja kodueestlaste kohtumine tõi lootusrikast ja julgustavat õhkkonda ning tulevikuvaadet kogudustesse. Vahest küsitakse, et mis meist saab 20 või 30 aasta pärast. See teadmine, et kodumaal läheb töö edasi, noored vennad ja õed tegutsevad kogudustes ja misjoniorganisatsioonides, andis vanadele julgust palvetada ja võidelda ning ka toetada seda tööd.

Erakordne tänu organisaatoritele. Tehtud oli väga suur töö, mis oli viidud perfektsele tasemele. Vastuvõtt, organisatsioon ja ka sisuline külg olid sellised, et paremat on raske välja mõelda. Oli, mida õppida ka meie suvekonverentside jaoks.

Minul oli kaks põhiettekannet. Ühes rääkisin kogudusest aja tuultes. Kõik tuuled - vastutuul, aga ka väga soodus tuul ja külgtuuled võivad olla ohtlikud. Samas kõik tuuled on Issanda käes. Need puhuvad, nagu Tema laseb neid puhuda. Peaasi, et meie oleme Temaga ja Tema meiega.

Teises rääkisin koguduse alusest. Analüüsisime neid põhimõtteid, mis baptistikogudustel on - uuestisünd, usuristimine, leivamurdmine, isiklik osadus Jumalaga, kohaliku koguduse tähtsus."

1. Toronto Eesti Baptisti Koguduse kirik
2. Ühispilt kiriku ees
3. Asta ja Peeter Kaups (keskel laua otstes) külalistega oma kodus
4. Toronto teletornis on Peeter Lemats (vasakul), Aamo Remmel ja nende võõrustaja Karl Vaikla
5. Vaade saali. Kantslis on Enn Palmik
Peeter Lematsi fotod