|
Eesti EKB Koguduste Liit korraldas järjekordse suvise suurürituse, mis seekord kandis suvefestivali nime ja mille üldpealkirjaks oli “Armastus võidab kõik!” Pildil laulab Oleviste ülistuskoor, juhatab Kersti Kuusk. Festivalist on selles lehes juttu veel mitmel pool.
Selle suve probleemiks on kuivus ja palavus. Ka suvefestivali ei jätnud see puudutamata. Muidugi on neid puhkajaid, keda palav päike rõõmustab. Põllumehed, aiapidajad ja metsades tulekahjude kustutajad ootavad aga pikisilmi vihma.
Tänapäeval ei tähenda põud muidugi enam nälga. Mõnes teises maailmanurgas kasvanud toit tuleb kodumaise asemele. Siiski peaksime paluma vihma pärast.
Jeesus esitas kord Naatsareti sünagoogis küsimuse: “Palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa, aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.” (Lk 4,25–26). Kas Jeesus on juba saanud tulla meie juurde?
 RAHU EI TULE JUMALA ABITA
Toimetaja kommentaar
Läheneb Eesti presidendi valimise aeg. Praeguseks on kandideerima jäänud Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves. Arnold Rüütel ei ole veel kandidaat, sest tema kandideerib ainult valimiskogus. Ta on praegu president ja ei käitu kandidaadina.
Ilmselt saab Riigikogus otsustavaks Keskerakonna seisukoht – ülejäänud neli läbirääkimistel osalevat erakonda võivad olla üksmeelsed, kuid nende häältest presidendi valimiseks ei piisa. Viimati veel nelja inimese vahel valikut tehes oli Keskerakonna eelistatuimaks kandidaadiks Ene Ergma ja viimaseks Toomas Hendrik Ilves. Kuna kõik sõltub sellest, mida Keskerakond läbirääkimistel enda kasuks suudab saavutada, on presidendi nime ennustamiseks praegu aeg ikka veel liiga varajane.
IISRAEL SÕDIB JÄLLE
Juuni lõpus võttis rühmitus Hamas Gaza piirkonnas ühe Iisraeli sõduri vangi. Juuli keskel tungisid Hezbollah’ võitlejad Liibanonist Iisraeli armee patrullile kallale ning võtsid kaks sõdurit pantvangi. Mõlemal juhul esitati Iisraelile sõdurite vabastamise tingimusena nõudmine vabastada suurem grupp Iisraeli vanglates olevaid araablasi. Hezbollah on ühe sarnase aktsiooni 2004. aastal juba läbi viinud ja küllap loodeti edule ka seekord. Tulemuseks oli aga Iisraeli jõuline vastulöök.
Liibanon on keerulise usulise jaotusega maa. Kristlased moodustavad 40%, šiiidid 32% ja sunniidid 21% rahvastikust. Neist kaks viimast usugruppi on muidugi moslemid. Hezbollah on šiiitide terroriorganisatsioon, mille toetajad on eelkõige Iraan ja Süüria. Nende riikide huvisid nähaksegi praeguse konflikti taga.
Nagu sellistel puhkudel ikka, kutsutakse kõikjalt maailmast üles konflikti lõpetama. Paljud riigid süüdistavad Iisraeli liiga julmas vastulöögis. Ettevaatlikult on Iisraeli püüdnud toetada Ameerika Ühendriigid.
Ajalehes Eesti Ekspress kirjutati, et holokausti üle elanud juudid on natsidelt õppinud. Sakslased hukkasid iga oma sõduri eest sada vastast ja nüüd teevad juudid oma vaenlaste eeskuju järgi. Enamasti väljendatakse oma arusaamatust Iisraeli teguviisi üle küll viisakamal toonil.
Iisraeli suursaadik Soomes ja Eestis Shemi Tzur ütles, et Iisraeli poolt läbiviidaval operatsioonil on kaks eesmärki: vabastada röövitud sõdurid ja kõrvaldada terrorioht põhjapiirilt. Hezbollah on lasknud Iisraeli suunas välja sadu rakette, põhjustades tsiviilisikute surma ja tekitades hävingut. Sõjalisi operatsioone läbi viies püüdvat Iisrael samal ajal säästa tsiviilelanikkonda. Suursaadik küsis: “Mida teeksid teised riigid, kui need oleks vastamisi sarnase ülisuure ohuga?”
Kristlastena peaksime Iisraeli suhtes olema heasoovlikud. Ilmalikule ajakirjandusele omase ironiseerimise ja ilkumisega kaasa minna ei tohi. Selliselt mõteldes ei tohiks aga olla pime. Vana Testament näitab, et kauges minevikus ei olnud Iisrael sugugi alati Jumala tahte täitja, vaid käitus nagu kõik teisedki riigid ümberkaudu. Niisugust asja juhtub ka kaasajal. Pealegi peab meie hinnang olema kristlik, mitte vanatestamentlik. Mõtelda tuleb sellele, mis tuleb kasuks Iisraeli ja teiste rahvaste evangeliseerimisele ning juba seal töötavatele kristlikele kogudustele.
Piibel ütleb: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja. Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda. Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.” (Js 57,18–20).
USUST JA JALGPALLIST
Ei tea, kui paljud Kuulutaja lugejad jälgisid äsja Saksamaal lõppenud jalgpalli maailmameistrivõistluste mänge. Ei ole ka teada, kui palju on jalgpallifännide hulgas usklikke. Kindel on see, et jalgpallil ja usul oli nende meistrivõistluste ajal mitmeid kokkupuutepunkte.
Räägime ühest halvast asjast. Nimelt laskis rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon FIFA staadionidel olevad palvelad mängude ajaks sulgeda, et mitte pahandada mittekristlikesse religioonidesse kuuluvaid jalgpallureid. Alles kirikute ägeda protesti peale avati pühakojad taas.
Seega püüdis “kristlik” maailm järjekordselt mittekristlaste eest oma allesjäänud usunatukest peita. Võib-olla hakkab see teema meie lugejaid juba tüütama, aga elu sunnib peale. Kristlased peavad hakkama enda eest rohkem seisma. “Poliitiline korrektsus” vähemalt usu küsimustes tuleb kindlalt kõrvale heita.
Huvitav, millal ehitatakse Eestis mõne staadioni juurde pühakoda, et usklikud sportlased ja pealtvaatajad saaksid võistluste ajal palvetamas käia? Kahjuks olevat neid ka Saksamaa jalgpallistaadioneil ainult kaks.
Lõuna-Korea kristlasest jalgpallur Chong-Gug Song palvetamas enne
mängu Togoga, mille korealased võitsid 2:1
JEESUS TÕI UUE VAATE
“Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused. Aga rahvahulka nähes hakkas Tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Siis Ta ütles oma jüngritele: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!””
Matteuse 9,35–38
Elvis Presley oli esimene ülemaailmse kuulsusega rokistaar ajaloos. Ta müüs üle 25 miljoni heliplaadi ja mängis 33 filmis. Tal oli eluajal üle maailma umbes miljard fänni. Tema muusika ja tema isik on teatud mõttes tänagi veel elavad. Üle maailma on ikka neid, kes teda jäljendavad.
Aga Elvis Presley suri 42-aastasena, sest ta oli ülekaaluline ja oli võtnud liiga palju tablette. Tema eksabikaasa Priscilla Presley ütles tema kohta, et ta ei leidnud kunagi vastust küsimustele, kes ta oli ja mis oli tema elu mõte. Tal puudus igasugune eluperspektiiv. Saksamaal öeldakse, et rahakott on pungil, aga süda on tühi.
JUMALA ANTUD PERSPEKTIIV
Eluperspektiivita inimene oli mureks ka Jeesusele. Kui Jeesus nägi rahvahulka, siis oli Tal neist hale. See puudutas sügavalt Tema südant. Ta kohtus Iisraeli teedel inimestega, kellel ei olnud vastust oma eluküsimustele. Kes või mis annaks elule mõtte, kindlustunde ja tuleviku?
Piibli algus räägib meile Jumala loomistööst. Jumal andis sobiva eluruumi mitte ainult inimestele, vaid ka loomariigile ja kogu loodule. Jumalal oli ka unistus inimeste elu kohta. Piibel ütleb meile, et kõik loodu oli väga hea. Milline imeline tulemus!
INIMESTE RIKUTUD ELU
Kui Piibel räägib seitsmest loomispäevast, siis tuntud saksa teoloogiaprofessor Helmut Thielicke koos oma seminarigrupiga arutles, millised võiksid olla maailma viimased seitse päeva. Nad leidsid, et me elame maailmas, mis lõpuks taandareneb tohuvabohusse, nagu kunagi alguses oli.
Mida tähendab tohuvabohu? Tühjust, mõttetust, pimedust. Me näeme seda poliitikas. Näiteks tohuvabohu Iraagis, Afganistanis, Aafrikas ja Põhja-Koreas. Sellised võivad olla ka inimeste lähisuhted. Oleme näinud pimedust abieludes ja perekondades. Me tunneme pimedust oma hinges. Me tunneme seda, kui töötame koos teiste inimestega või oleme töötuks jäänud.
Me näeme, milline vaev on inimestel, kelle suhe Jumalaga on kadunud. Teades Jumala kaunist plaani ja vaadates oma elu, võime näha, et see võib muutuda Jumala planeeritu vastandiks, tohuvabohuks. Ja me hüüame siis appi: “Milline tragöödia!”
Mis on selle põhjuseks? Me tajume, et elus on asju, mis meid totaalselt alla kisuvad. Inimestel, kes on ilma Jumalata, on oma ebajumalad, keda nad austavad. Nende nimed on raha, seksuaalsus, võim. Jeesuse ajal teeniti samu ebajumalaid ja mindi hukka.
ÜLLATAV REAKTSIOON
Jeesus on Jumala Poeg, Tema Isa on maailma Looja. Võiks arvata, et Jumala Poeg loobub võitlusest nähes, mis Tema Isa heast loomingust on saanud. Kuid me kogeme midagi üllatavat. Jeesus ei tunne lootusetust, Ta ei ole omadega läbi.
Jeesus hüüab inimestele: “Palvetage Jumala poole!” Ta ei ole orienteeritud patule, vaid patustele. Ta ei orienteeru probleemidele, vaid lahendustele.
Meie mõtleme oma kõhuprobleemidele ja eluprobleemidele ning nii meie mõtted lõpevad. Jeesus mõtleb Jumalale, kes oli algul Looja ja on ka praegu vägev. Jeesus ületas paljud barjäärid inimeste vahel tol ajal ja teeb seda ka praegu. Jeesuse saladus, Tema armastus, Tema loov jõud tõmbab inimesed kaasa.
Jeesus nägi inimesi ja see puudutas Teda. Tal oli südant laste jaoks. Ta nägi, kuidas elasid naised ja mehed, preestrid ja variserid, juudid ja Iisraelis valitsevad roomlased. Jeesus elas ka haigete inimeste keskel. Ta nägi seestunuid ja prostituute. Ta nägi, kui taheti abielurikkujat kividega surnuks visata. Ta oli omaaegsete kriminaalkurjategijate keskel. Tema juures me näeme, et muutub paradigma, muutub mõte, vaate suund. Ta ei vaata tühjusele, vaid inimesele.
UUS OSADUS
Jeesusel oli armastust kadunud inimeste vastu. Need olid inimesed, kes sõna otseses mõttes istusid kõikide toolide vahel või elasid eikellegimaal kahe piiri vahel. Nad elasid purustatud kodudes või ei olnudki neil katust pea kohal. Kõigi nende inimeste pärast rippus Jeesus Kolgata ristil, et tuua neile lahendus. Milline sõnum! Milline Jumala armastus, mis hakkab tegutsema just seal, kus meie asume!
Jeesus võttis surmalt meelevalla ja avas igaveseks tee elule. Teda ei kantud ainult hauda, vaid Ta tõusis hauast üles. Ta ei ole surnud märter, keda austatakse. Ei, Jumal on elu Jumal. Ta on Looja, hoidja, Lunastaja ja elupäästja. Milline perspektiiv! Jeesus on tee läbi haua elusse oma ülestõusmise kaudu.
Jeesus elab oma Isa ja Püha Vaimuga osaduses ja neile, kes Tema juurde tulevad, annab Ta samuti osaduse. Ta annab meile osa oma elust. Me ei ole enam omaette. Tema eesmärk oli koos Peetruse ja teiste jüngritega ehitada üles tegusad kogudused. Me ei hüüa ainult: “Milline sõnum! Milline perspektiiv!” Me ütleme ka: “Milline unistus!”
Jeesuse armastus teeb leidlikuks ja muudab inimesi. Jeesus tõi Peetruse paadist välja. Leevi tõi Ta välja tollipunktist ja tegi temast evangelist Matteuse. Sakkeuse tõi Ta puu otsast alla. Ta pesi jüngrite jalgu. Ta lubas end ka võõrastel patustel puudutada. Pidalitõbised ja väljatõugatud tegi Ta terveks ning tõi tagasi inimühiskonda.
Jeesus ületas piire nii geograafiliselt kui ka teoloogiliselt Juuda ja Samaaria vahel. Ta vabastas kurjast vaimust vaevatud surnuaedadest. Ta lunastas kurjategija ristil. Jeesus ei eristanud enam mehi ja naisi. Ta ütles, et te olete võrdsed, tarvitage oma ande.
Jeesuse armastus murdis ka Peetruse pimeduse. Kolm korda küsis Ta temalt: “Kas sa armastad mind?” Peetrus koges, et usk on kingitus. Jeesus armastab patuseid rohkem kui oma elu. Nad on olulised ja väärtuslikud. Nagu ütleb Js 43,1: “Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!”
MUUTEV JÕUD
Meie naabrusse ehitati suur tööstushoone. Selle keldris oli väga paks ja tugev betoonpõrand. Kolme aasta pärast tuli vesi keldrisse. Üks rabarberitaim oli sellest põrandast läbi tulnud.
Jumala armastus läbistab. Ta tungib läbi ja mõjustab ka inimeste unistusi ja lootusi. Jeesuse armastus muudab inimesi.
Olin hiljuti väga puudutatud, kui lugesin, kuidas saksa ja poola kristlased pärast Teist maailmasõda kohtusid. Nende rahvaste vahel olid hirmsad asjad juhtunud. Aga nad kohtusid kristlastena ja palusid ühiselt: “Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!”
Jeesuse armastus on võimeline läbi tungima inimeste mõtetest ja hoiakutest ning muutma endise vaenu sõpruseks. Me võime rõõmustada ja hüüda: “Milline kingitus!” Jeesuse armastus muudab inimesi ja need inimesed elavad välja õndsakskiitmisi.
Seda õnnistust jagavad nad teiste inimestega. Peetrus sai uue jumaliku vaate ja hakkas inimesi nägema Jumala silmadega. Jeesus küsis talt kolm korda: “Kas sa armastad mind?” Peetrus vastas: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” Nii võis ka Peetrus armastada rahvast.
Jeesuse armastus ületab piire ja takistusi. Ta laseb inimeste probleemidel saada oma probleemideks. Ka erinevad kultuurid võivad omavahel lävida. Peetrus võis nüüd minna Rooma sõjapealiku Korneeliuse kotta. Oma jõust poleks ta kunagi sinna läinud. Aga kes armastab, võib kuulutada päästet ja tervenemist.
Lk 15 on tähendamissõna kadunud pojast. Kes elab Jumala armastuses, võib ilma ennast õigustamata tunnistada oma viga ja paluda andestust ning suudab ka teistele andeks anda. Kes armastab, suudab hüpata ka üle oma varju.
Jumala armastus võib muutuda rahutegijaks, ehitada sildu teiste inimeste juurde. Samaaria linnas Jaakobi kaevul oli naine, kes koges, kuidas Jeesus tema haiged olukorrad tervendas. Jeesus vabastas ta tohuvabohust.
Jeesuse armastus loob uue eluosaduse. Me ei ole sellepärast Tema nimel koos, et me nii head oleme, vaid Jeesus armastab meid, vajab meid. Ma loen Piiblist, et Jumala sõna leiab tee ka sellisesse olukorda, kus on pinged ja pole lahendust. Ma loen Uuest Testamendist, et kes armastab, tõstab allarõhutud taas üles. Peetrus ja Johannes nägid templi väravas meest ja ütlesid: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” Jeesus tõstis üles ka abielurikkuja. Kes Jumala armastuses elab, läheb teise inimesega ka teise miili. Ta laseb end ka keskööl üles ajada. Ta jagab oma leiba ja annab riiet sellele, kes vajab.
JEESUSE MEESKONNAS
Erinevatele iseloomudele ja annetele vaatamata võivad inimesed tulla Jeesuse meeskonda. Nii, nagu oleme, tohime tulla Tema juurde. Kui kristlased üksteist vastu võtavad, nagu Jeesus on neid vastu võtnud Jumala kirkuseks, siis nad tegutsevad kui muudetud inimesed ka halbades tingimustes. Nad elavad seal teisiti. Nii võime tänapäeval öelda, et misjon ei ole mitte võimatu, vaid võimalik. Jeesuse ülesanne võib saada jõuliselt täidetud. Me võime seda teades öelda: “Milline unistus, väljavaade, kingitus!”
Kui kristlased tõesti selles armastuses elavad, tohime öelda, et Jeesus Kristus ja Tema kogudus on selle maailma lootus. “Jumala auks ja inimeste hüvanguks,” nagu ütles kord Euroopa kontinendil baptismi rajaja Johann Gerhard Oncken.
WILFRIED BOHLEN
Saksamaa Evangeelsete Vabakiriklike Koguduste Liidu misjonijuht
Jutlus Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestivalil Tartus 7. juulil 2006
Tõlkis Ermo Jürma
AKTIIVNE MISJON EESTIMAAL
Juulikuu oli Eesti EKB Koguduste Liidu misjonikeskusele töörohke. Mida tehti ja mis on plaanis, seda küsisime misjonisekretär AGNES BÖNINGi käest.
Millised olid viimased ettevõtmised?
Meil oli kaks sündmust. Hiiumaal oli misjoninädal 11.–16. juulini ja Laitses olid misjonipäevad 21.–23. juulini.
Hiiumaal on liidul palju kogudusi. Kas kõik olid misjoninädalaga haaratud?
Nädal ei ole kahjuks nii pikk, et kõikides kogudustes käia oleks saanud. Teisipäev oli Kõpu päev. Seal polegi kogudust, kõige lähem palvela on Kiduspeal, kus regulaarseid koosolekuid ei toimu. Kolmapäeval olime Jausas. Neljapäeval olime Emmastes ja Harjul. Reedel olime Suuremõisas ja Hillestes. Laupäeval oli noortekoosolek Kärdla lauluväljakul, õhtul olime Paladel. Pühapäeval oli Palade aastapäev.
Kõik päevad olid põhimõtteliselt sarnased (väikeste eranditega). Hommikul oli lasteteenistus, õhtul täiskasvanutele mõeldud kontsert-jumalateenistus ja hilisõhtul ülistus-palveteenistus.
Laitses oli teistsugune kava?
Reedel külastasime Kernu hooldekodu, kus on peamiselt vaimupuudega inimesed. See oli nii minul kui ka misjonigrupil esimene kord niisugustele inimestele evangeeliumi kuulutada. Meid võeti väga südamlikult vastu. Õhtul korraldasime Laitse noortele ja lastele grilliõhtu ning hilisõhtul palvekoosoleku Laitse palvelas. Laupäeval kuulasime Laitse lossis parun Woldemar von Uexkülli tutvustavat ettekannet Toivo Pillilt. Õhtul oli kontsert-jumalateenistus lossi hoovis ning palvelas ülistus-palvekoosolek. Pühapäeval toimus pidulik jumalateenistus Laitse seltsimajas.
Kas need ettevõtmised olid liidu sisesed või oikumeenilised?
Misjonigrupi koosseisus oli inimesi ka väljastpoolt meie liitu. Hiiumaal oli põhiliselt meie liidu sisemine nädal. Laitses tegime koostööd Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop-emeerituse Märt Vähiga, kes on Lootuse küla juht. Lootuse külas elavad alkoholi- ja narkosõltuvusega mehed, kes läbivad kümnekuulist rehabilitatsiooniprogrammi. Meid käis tervitamas ka EELK Nissi koguduse asendusõpetaja Laine Villenthal. Ta on kõrges eas, aga kõbus ja terase vaimuga ning tal oli väga hea sõnum. Tervitas ka Kernu abivallavanem Peedo Kessel. Kernu vald on olnud soosiv kristlike ürituste suhtes.
Kas üritustest osavõtjad olid koguduste liikmed või tuli rahvast ka väljastpoolt?
Hiiumaal oli rohkem usklikke kohal. Laitses oli võõraid rohkem. Seal tulid kohale mitmed purjus mehed, palusid oma patud andeks ja ütlesid, et sooviksid alkoholist vabaneda, aga ei suuda. Hiiumaal käisime talud ja poeümbrused läbi. Hiiumaa õhkkond oli natuke kinnisem. Samas nägin seal, et kõige rohkem julgustust vajasid koguduste liikmed. Jumal kasutas meid selleks, et neid julgustada ja üles ehitada.
Millised olid teie töö tagajärjed?
Mõned inimesed andsid oma elu Jumalale. Tekkis ka häid kontakte. Nägime, et kogudused peaksid uuesti üles võtma diakooniatöö. Väga palju on inimesi, kes on üksinda või üksildased. Näiteks Hiiumaal kohtusime uste taga kutseid jagades ühe invaliidiga, kes ütles, et ei ole kedagi, kes talle seltsi pakuks ja Piiblit ette loeks. Sotsiaalabi toob muidugi toidupaki kätte. Üksildasi oli ka nooremate inimeste hulgas. Nad hakkasid lausa nutma, kui me nende eest palvetasime. Jumala armastus puudutas neid.
Kohe algab järgmine ettevõtmine?
31. juulil algab Ida-Viru misjonilaager, mida korraldame teist aastat. Kuulutame tänavatel evangeeliumi ja teeme avalikke jumalateenistusi. Oleme Kiviõlis, Kohtla-Nõmmel ja Narvas. Tahame jõuda inimesteni, kes on tänavatel – alkohoolikud, narkomaanid, prostituudid ja kampades jõlkuvad noored. Eelmisel aastal saime nendega väga hea kontakti.
Kas Sa pead juba plaane ka järgmiseks suveks?
Järgmisel aastal, kui Jumal nii juhib ja õnnistab, tahaksime olla jälle Hiiumaal, aga ka Põhja-Saaremaal, Viljandis ja Valgas.
Väga tähtis on, et kohalik kogudus lööks kaasa, et ta tunnetaks, et teeme ühist tööd, mitte misjonikeskus ei tule ja ei tee midagi ära. Kõik ei saa käia kuulutamas, aga saavad meid toetada palve ja külaliste vastuvõtmisega. Ka tekkivad kontaktid peaksid jääma kohalikule kogudusele, sest meie ju läheme ära.
Tahaksin julgustada inimesi palvetama. Võib-olla väikeses kohas ei olegi palvekoosolekuid, aga siis saab palvetada kodugruppides evangeelse töö ja töötegijate eest. Saatan ründab väga töötegijaid.
Mida misjonikeskus talvel teeb?
Kui suvised asjad lõpevad, hakkame ette valmistama aastavahetuse misjonilaagrit, mis tuleb Otepääl. Mul on südames noori treenida evangeelseks töös, näidata neile selle vajadust. Päeval on loengud ja õpikojad. Teeme avalikke jumalateenistusi ja noorteüritusi. Tahaksime saada luba osaleda linna aastavahetuse üritusel, et seal mõned kristlikud laulud laulda ja palvetada.
Täname!
24. juulil 2006 telefoni teel
JUMAL TEEB OMA TÖÖD
Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestivali üheks külaliseks oli BILL ANKERBERG (55) Ameerika Ühendriikidest, kes Kuulutaja lugejatele on juba tuttav kolm aastat tagasi avaldatud jutluse kaudu. Seekord palusime temalt intervjuu. Selle tõlkis Sulev Kivastik.
Kas peaksime Sind nimetama Williamiks või Billiks?
Minu täisnimi on William Carl Ankerberg, aga võib öelda ka Bill. Minu isa tegi Billy Grahamiga koostööd. Billy Graham meeldis talle väga, ja kui ma sündisin, siis ta arvas, et see on jutlustaja jaoks hea nimi.
Palun räägi oma tööst ja kodukogudusest!
Meie koguduse nimi on Whittier Area Community Church. Mina olen vanempastor; lisaks on koguduses veel 15 pastorit. Meil on 26 täisajaga ja 28 osaajaga töötajat ning 1100 vabatahtlikku. Keskmiselt koguneb pühapäeviti 2200 inimest. Meil on neli jumalateenistust, üks laupäeva õhtuti ja kolm pühapäeviti.
Umbes 60% koguduse liikmetest on angloameeriklased, 35% ladina päritolu ja viis protsenti hiinlased. Teenistused on ainult inglise keeles. Ka ladina päritolu inimesed on umbes kolmandat põlve ameeriklased. Hilisimmigrante on ehk kümme protsenti.
Kas koguduses on ka eestlasi?
Üks käib meil, aga ta ei ole veel usklik. Ta luges ajalehest, et meilt minnakse Eestisse külla. Ta eriti sageli meil ei käi, aga kui on muusikalised programmid, siis ta tuleb.
Kui suure osaga kogudusest Sa ise jõuad tegelda?
Jumal on andnud mulle mõningaid ande. Mulle jäävad väga hästi meelde inimeste nimed. Jumalateenistuste alguses ja lõpus ma tervitan ukse peal inimesi, jään nendega rääkima, ja veedan kogu päeva nõnda rääkides. Kõik võivad minuga mingi aja kokku leppida ja kontorisse minuga kohtuma tulla. Kellelgi pole kohustust minna eelnevalt mõne teise pastori juurde.
Teie koguduses on kindlasti palju tööharusid?
Üks meie probleeme on, et iga ruum meie kirikus on igal nädalapäeval kasutuses. Meil on peasaal tuhandele inimesele, teine saal umbes 200 inimesele ja veel umbes 30 ruumi. Nii suurt ruumi, kuhu terve kogudus korraga ära mahub, meil ei ole.
Meil on töö alkohoolikutega, tegeleme nõustamisega, on noortetöö nii nooremale kui ka vanemale keskkoolieale. Üritame minna oma territooriumilt kaugemale. Tahame võtta maha need vaheseinad, mis hoiavad inimesi meist eemal.
Juuni esimesel nädalalõpul jätsime ära kõik oma jumalateenistused. Viisime läbi 71 teenimisprojekti. Värvisime üle oma nõustamiskeskuse ja vaeste toitlustamiskeskuse ruumid. Puhastasime parke ja aitasime neisse radu rajada. Aitasime värvida algkooli hoonet ja tegime selle aias peenraid. Töötasime järelravi keskuses.
Kohalikus lehes ilmus artikkel, et see on kogudus, mis teeb oma sõnade järgi. Me peame viima evangeeliumi inimeste juurde, me ei saa oodata, millal nad ise kirikusse tulevad. Soovisime oma koguduse liikmetele selgeks teha, et see on tõsine asi, ja nad said aru. Franciscus Assisist ütles, et kuulutage evangeeliumi kogu aeg, ja kui vaja, siis ka sõnadega.
Meie koguduse tööga ja kohalikus lehes ilmunud artiklitega saab tutvuda võrgulehel www.wacc.net.
Sa töötad ka liidus?
Meie liidu nimi on Baptist General Conference. Olin ühe aasta aastakoosoleku juhataja asetäitja ja ühe aasta aastakoosoleku juhataja. Praegu olen vanematekogu esimees ja juhin liidu majandust.
Olen meie liidu juhatuses Peeteli ülikooli kuraator. See ülikool on meie liidu õppeasutus ja väga evangelikaalne. Seal on umbes 5000 üliõpilast. Umbes 1500 õpib seminaris ja ülejäänud teistes teaduskondades. Paljud õpivad selleks, et tundma õppida Piiblit, mitte ainult vaimulikule tööle asumiseks.
Meie liitu kuulub umbes miljon inimest ja umbes tuhat kogudust. See ei ole Ameerika mõistes suur uskkond. Liidu algne nimi oli Swedish (Rootsi) Baptist Conference. Olen mõlema vanema poolt Rootsi päritolu. Nüüd oleme uhked oma etnilise mitmekesisuse üle. Üks meie kõige suuremaid kogudusi on afroameeriklaste oma Washingtonis. Seal on umbes 8000 liiget.
Ameerika on sisserännanute maa. Kas jätkuv võõraste tulek häirib ameeriklasi?
See on Ameerikas tekitanud väga vastuolulisi arvamusi. Näiteks Kalifornias on umbes miljon illegaalset immigranti. Nad käivad riiklikes koolides, vajavad haiglaravi, aga makse ei maksa. Raha läheb nende peale palju, aga neilt endilt ei tule midagi. See tõstab kõikide asjade hindu. Sellepärast on väga palju arutatud, kas teha piir Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel kindlamaks. Ma arvan, et kui Berliini müüril ei oleks nii halba mainet, oleks president midagi sarnast juba püsti pannud. Natuke on ta piiri tugevamaks teinud, saates sinna rahvuskaartlasi valvama.
Mina kui kristlane sellega täielikult ei nõustu. Meie ülesanne on inimesi aidata. Ma olen aidanud illegaalselt sisserännanuid. Ühel mehel Kolumbiast oli südamehaige tütar. Ma aitasin teda, sest mul oli neist kahju. Nüüd elab see mees Inglismaal, sest Ameerikas oli tal enda seadustamisega palju probleeme.
Kas teie kogudus asutab uusi kogudusi?
Meie kogudus rajas umbes 15 aastat tagasi ühe uue koguduse. Andsime sellele kümnise oma liikmetest – 150 inimest. Alles viimastel aastatel on see kogudus oma jalgadele tõusnud. Praegu arutame, kas rajada veel üks uus kogudus.
Ma usun koguduste rajamisse. Me kuulume organisatsiooni “Vision USA”, mille kaudu oleme aidanud kogudusi rajada. Meie liidu rajatud kogudustest umbes 90% jäävad püsima. Viimase viie aastaga on loodud 300 kogudust.
Mis on teie eesmärk Eestis?
Jumal ütles Aabrahamile, et õnnistab teda, et ta saaks õnnistuseks paljudele rahvastele (1Mo 12,2–3). Jumal teeb uksi lahti ja meie läheme neist sisse.
Eestisse tulek oli inimlikult vaadates juhus. Külastasime meie mõningaid Prantsusmaal töötavaid misjonäre. Misjonidirektor ütles, et sõidab Eestisse, ja küsis, kas tahame kaasa tulla. Olime Eestis nädal aega. Külastasime ka Kõrgemat Usuteaduslikku Seminari. Läksime seminari kabelisse, et seal omavahel aru pidada. Olime kõik ühel meelel, et Jumal tahab, et me aitaksime Eestit. Järgisime lihtsalt Jumala juhtimist, ja teeme seda siiamaani. Loodame rajada ka ühe uue koguduse Pärnusse, kus töötab Brian Karlik.
Kas niisuguseid projekte on veel?
Meie liit töötab Jordaanias, Vietnamis, Tais, Kambodžas, Filipiinidel, Mehhikos, Ecuadoris, Brasiilias, Argentiinas, Uruguays, Mauritaanias ja Marokos. Meil on haiglad Elevandiluurannikul ja Ghanas. Minu tütar tuli just tagasi Malawist, kus ta oli terve aasta.
Eelmisel aastal annetas meie kogudus esmakordselt misjonitööks miljon dollarit. See oli 23% kogu meie sissetulekust.
Kas see raha tuleb kümnisest?
See tuleb annetustest. Meie oma koguduses ei pane rõhku kümnise andmisele, vaid heldekäelisusele. Me ei arva, et Jumalale kuulub kümme protsenti, Talle kuulub sada protsenti. Ameerikas on paljudes kogudustes aastaid jutlustatud, et kogudusele tuleb anda kümme protsenti, aga pole kunagi räägitud sellest, mida teha ülejäänud üheksakümnega. Nende tarvitamisel on omaks võetud oma kultuuri mallid. Me peaksime andma nii palju, kui suudame. Mõnikord ütleme Ameerikas, et anna nii kaua, kuni hakkad valu tundma.
Kas annetused tulevad nimelistena või anonüümsetena?
Enamasti nimelistena. Ameerikas saavad annetajad tulumaksusoodustust ja seega on kasulik annetada nimeliselt.
Meil saavad ka, aga inimesed pole sellega veel harjunud. Sinu isa töötas koos Billy Grahamiga. Mitmendat põlve Sa juba jutlustaja oled?
Minu mõlemad vanaisad olid ilmikjutlustajad. Minu isa ja tema kaks venda on pastorid. Minu emal on üks vend, ka tema on pastor. Minu isa vendadel on neli poega ja kõik nad on pastorid. Ma ütlen naljatamisi, et praegu on spetsialiseerumise ajastu.
Mul ei olnud mingit soovi pastoriks saada. Ma ei tahtnud igal nädalavahetusel töötada. Arvasin, et minust saaks hea ajalooõpetaja. Teist aastat kolledžis õppides kuulsin Jumala kutset. Ma ei suutnud Jumalale “ei” öelda. Läksin üle filosoofiaüliõpilaseks. Ja ma ei suutnud välja mõelda, mida muud võiks üks filosoofiaüliõpilane teha kui minna seminari.
Kuidas on järgmise põlvkonnaga?
Mitte kõik ei lähe sama teed. Meil kõigil on perekonnas probleeme. See, et ma juhin suurt kogudust, ei tähenda veel, et mul oleks täiuslik elu. Ma olen samasugune inimene nagu teised ja mul on samasugused probleemid nagu teistel.
Mul on kaks imetoredat tütart ja üks poeg, kelle pärast ma palvetan. Mu poeg Peter usub, et on kristlane, kuid ei ela kristlase elu. Inimesed ütleksid tema kohta palju head, sest ta on tööl väga tubli ja meeldib kõigile. Ma ikka palvetan, et ta õigele kohale saaks. Tema nimi tähendab Peetrust, ja võib-olla on tal vaja korraks eemale minna, et siis tagasi tulla, nagu tegi ka Peetrus.
Ma lugesin kadunud poja loost, et isa mitte ainult ei lubanud pojal ära minna, vaid andis talle ka raha. Ma ütlesin Jumalale, et pean oma poja Tema hoolde usaldama. Ehk Jumal lõpuks pääseb tema ligi.
Pidin eelmisel nädalal intervjueerima ühte Aafrika misjonäri. Tema naine nuttis, sest kõik nende neli last olid usust eemale läinud. Ma läksin oma koguduse juhatuse ette ja ütlesin, et kui te tahate, et ma tagasi astun, siis ma teen seda. Piibel ütleb, et koguduse ülevaataja peab oma peret hästi juhatama (1Ti 3,4). Juhatus ütles, et usub, et Jumal teeb oma tööd.
Ma mõtlen ikka sellele salmile, et Jumal on vaeslaste Isa (Ps 68,6). Ma olen enda jaoks leidnud lahenduse selles, et olen oma poja Jumalale üle andnud. Piibel ütleb, et alati on lootust. Igavesti jäävad usk, lootus ja armastus (1Ko 13,13).
Täname!
8. juulil 2006 Tartus
USK AITAB VÕITA HIRMU RAKETTIDE EES
Hezbollah’ raketid langesid 15. juulil vaid kolmesaja meetri kaugusele Heinz Reuschi majast. See mees elab Tiberiases Geneetsareti järve ääres Iisraeli armee ja Liibanoni šiiitide sõjatsooni serval. Ta tunnistab, et kardab: “Seda hirmu ei saa üle kavaldada, aga ma võin selle võita, kuna usun Jumalasse.”
NOORELT USKLIKUKS
Heinz Reusch on sündinud 1949. aastal Saksamaal. Ühel Noorte Meeste Kristliku Ühingu üritusel sai ta usklikuks. Kohe pärast sõda läksid tema koduühingust mehed Iisraeli, et seal kristlikus abiühingus kaasa töötada ja holokausti üleelanud inimeste eest hoolitseda.
See huvitas noort Heinz Reuschi. Armee asemel alternatiivteenistuse läbinud, läks ta Lähis-Itta ja jäigi sinna. Nüüd on ta Pühal Maal juba 36 aastat elanud. Ta on töötanud kristlikus abiühingus, aidanud kaasa kibutsis ja tegelenud ühe puhkekodu rajamisega Geneetsareti järve äärde. Nüüd juhib ta juba kaheksa aastat turismigruppe. Paljud kristlikud kogudused on teda seetõttu hindama õppinud.
PÄRISELT IISRAELLASEKS
Esimese Lahesõja ajal 1990. aastal, kui Iraagi diktaator Saddam Hussein lubas pärast Kuveiti sissetungimist Iisraeli “märjaks maasikapõlluks” muuta, läksid paljud välismaalased juudiriigist ära. Heinz Reusch ja tema abikaasa Heide – neil on ka kolm last – valisid vastupidise tee, võttes Iisraeli kodakondsuse.
Põhjuseks said teated, et Saksa firmad on aidanud iraaklastel keemiarelva välja töötada. “Minu jaoks oli see uskumatu, et just Saksamaa Iisraeli vihavaenlasi relvastas.” Kaks nädalat pärast seda, kui ta Iisraeli passi sai, jõudsid kohale esimesed Saddam Husseini raketid. Sel ajal õppisid Reuschid gaasimaski kasutama ja varjendites elama.
VÄGIVALD AJAB PALVETAMA
Nüüd on siis jälle raketid lendamas, seekord Liibanoni lõunaosast. Tegelikult peaks nüüd varjendid või punkrid üles otsima, aga “seal ei pea kaua vastu, sest pole neis õiget valgust, aknaid ega mõistlikku sisustust,” leiab Heinz Reusch.
Uus vägivald ajavat paljud inimesed palvetama. Ka sünagoogidesse minevat praegu rohkem inimesi palvele kui tavaliselt. Heinz Reusch ise leiab vaimulikku osadust eelkõige neil nädalatel, kui ta kristlike reisigruppidega teel on.
USTAVAD TURISTID
Heinz Reusch loodab, et sõjalised aktsioonid saavad varsti mööda. Reisijuhina ei sunni uued arengud teda eluviisi muutma – esimesel augusti nädalalõpul jõuab üks usklike grupp jälle kohale. Tema mure on siiski, et pikalt kestvate võitluste tõttu viimase kahe aastaga kasvanud turismitaimeke jälle puruks tallatud ei saaks. Selle kasvule aitas kaasa Heinz Reuschi vaga kuulsus.
Eriti just evangelikaalseid gruppe ei huvita ainult usuline ajalugu ja sündmuste toimumise kohad. “Nemad tulevad sisemise veendumusega ja teevad turismist solidaarsusreisi.”
Selge on aga, et kes praegu oma puhkuse Iisraelis veedab, ei lähe põhjapiirile, vaid külastab Jeruusalemma, Surnumerd ja lõunas Punast merd. Ja nii võivad Heinz Reuschi hinnangul ka sellisel keerulisel ajal turistid end turvaliselt tunda.
MARCUS MOCKLER
dea Spektrum
PÖÖRDUS VIIS TUHAT MOSLEMIT
Iraagis olevat pärast Saddam Husseini võimu langemist 2003. aastal üha enam moslemeid kristlasteks saanud. Usuvabadus olevat teinud võimalikuks, et tänapäeval rohkem moslemeid kristlikku usku pöördub kui kunagi varem Iraagi ajaloos. Seda teatas Iraagi presidendi julgeolekunõunik Georges Sada, kes on ka reformeeritud Rahvusliku Presbüterliku Kiriku president.
Eriti just kurdid Põhja-Iraagis olevat väga avatud evangeeliumile. Ühes alles äsja avatud evangelikaalses koguduses olevat juba üle 800 liikme, kellest enamik olevat äsjapöördunud.
Pärast Saddam Husseini langemist olevat viis tuhat iraaklast end avalikult Jeesuse järelkäijateks tunnistanud. Umbes 80% neist olevat tulnud pöördumisele pärast seda, kui nägid Jeesust unes või nägemuses. Kohe pärast Iraagi sõda tegutsenud evangelikaalne kogudus koguni endise diktaatori troonisaalis, kus Saddam Hussein tuhandete teisitimõtlejate mõrvamist korraldas.
Georges Sada kuulus lennuväekindralina Saddam Husseini sõjaväelisse lähikonda. Esimese Iraagi sõja ajal oli ta vastutav allatulistatud lendurite ülekuulamise eest. 1991. aastal ta vahistati ja lasti seejärel sõjaväeteenistusest lahti, sest keeldus maha laskmast 24 pilooti. Tal jäid aga alles sidemed varasemate sõpradega.
Jaanuaris 2006 avaldas Georges Sada raamatu, kus väidab, et Saddam Hussein laskis 2002. aastal massihävitusrelvad eralennukitel Süüriasse toimetada.
idea Spektrum
LÜHIDALT EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDUST
22. juunil said Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris diplomid Margus Mäemets, Jan Pavlenko, Leena Pavlenko, Marek Talts, Diana Luik ja Evelin Belõi.
* * *
25. juunil ordineeriti Rakke koguduses pastoriks Rando Selbak. Ordineerimispalve pidasid Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo ja Rakvere Karmeli koguduse pastor Meelis Etti.
* * *
2. juulil toimus Oleviste kirikus kontsertjumalateenistus ja CD-plaadi “Vaimulik muusikapärand 1. Mu laul on igatsuse meri” esitlus. Plaadil on salvestatud kuue helilooja loomingut: Stefan Moring, Hermeliine Ruusna, Heinrich Särglepp, Johannes Kappel, Hugo Lepnurm ja Heldur Tooming.
CD-plaadi laule esitavad koor ja solistid Moonika Sutt, Jaan Arder, Joosep Vahermägi ja Andrus Vaiklo; duett Jaan Arder ja Joosep Vahermägi ning kvartett, kus laulavad neli Vahermäge: Joel, Joosep, Kristjan ja Penno. Koorijuhtideks on Marika Kahar, Piret Kuld, Ingrid Lige ja Urve Pihlak. Orelil mängib Kadri Ploompuu.
Sõnavõttudega esinesid Piret Kuld (Heinrich Särglepa tütar), Irma Vaiklo (Stefan Moringu tütar), Urve Pihlak, Heldur Tooming ja plaadi projektijuht Ruudi Leinus. Plaadile palusid õnnistust Heldur Tooming, Oleviste koguduse pastor Siim Teekel ja Ruudi Leinus.
* * *
16. juulil pidas Palade Priikogudus Hiiumaal oma 120. aastapäeva. Pastori ordinatsiooni sai Enn Veevo ja diakonissi ordinatsiooni tema abikaasa Annely Veevo. Ordineerisid Joosep Tammo, Hiiumaa piirkonna vanem, Kärdla koguduse pastor Tarmo Kähr ja Erich Tõkke Vancouverist.
Enn Veevo ordineerimine: Erich Tõkke (vasakul),
Joosep Tammo ja Tarmo Kähr
* * *
23. juulil oli Valkla Baptistikoguduse 112. aastapäev. Oleviste koguduse pastor Ülo Meriloo ütles kogudusele ja pensionile minevale pastorile Tiit Niilole vaimuliku sõnumi. Seejärel ütles Joosep Tammo sõnumi tööle asuvale uuele pastorile Aldo Randmaale. Ametisseseadmise palve pidasid piirkonna vanem, Kehra koguduse pastor Eenok Palm, Ülo Meriloo, Tiit Niilo ja Joosep Tammo.
Info ja foto Eesti EKB Koguduste Liidu kodulehelt
SURM KIVIRAHE ALL
Nigeerias peksid moslemi ekstremistid ühe kristlasest naise läbi ja viskasid ta kividega surnuks. Naine oli tänaval avalikult noortele moslemitele evangeeliumi kuulutanud ja traktaate jaganud.
Kuritegu toimus 28. juunil Nigeri osariigis Izomis. Ohvri isik on veel kindlaks tegemata. Izomi kristlike koguduste juhid arvavad, et ta tuli naaberlinnast Sulejast.
Nagu luterlik pastor Daniel Mazuri teatas, olid moslemite juhid kinnitanud, et naine solvas oma evangeliseerimisega prohvet Muhamedi ja seda tuli islami seaduste kohaselt surmaga karistada. Politsei võttis naise kinni, et teda vihaste moslemite eest kaitsta. Seepeale üritasid moslemid politseijaoskonnale tormi joosta ja seda põlema panna. Politseinikud tahtsid naise tagaukse kaudu välja viia, kuid kõik teed olid moslemite poolt suletud. Kui seadusesilmad aru said, et nad on vähemuses, andsid nad naise moslemite kätte, et omaenda elu päästa. Seejärel visati naine kividega surnuks.
TEADLIK PROVOKATSIOON
Daniel Mazuri on veendunud, et moslemid tahtsid usulist vastasseisu provotseerida. Kristlaste ja moslemite arv Izomis on enam-vähem võrdne. Siiani oli tavaline, et kristlased ka tänavatel avalikult evangeliseerisid.
Nigeerias on 36 osariiki. Niger on üks kaheteistkümnest, kus islami seadus on kehtestatud. Nigeeria on Aafrika rahvarohkeim maa, seal elab 136 miljonit inimest. 49% neist on kristlased ja 45% moslemid. Usulistes rahutustes on viimase kümne aasta jooksul surma saanud umbes 20 tuhat inimest.
idea Spektrum
UUENEMINE
“Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt” (2Ko 4,16).
Pauluse ütlus välise inimese kulumisest (vanemas tõlkes kõdunemisest) ja sisemise inimese uuenemisest on suhteliselt tuntud Uue Testamendi kirjakoht. Sellega on hea lohutada neid, kel aastate koorem turjal. Ometi ei toimu kristlase sisemine uuenemine vananedes iseenesest.
Iga uskliku sooviks on uueneda, paremaks saada jne. Tihti tuleb iseendale aga tunnistada, et ilusaks sooviks see jäänud ongi. Päevad ja aastad mööduvad, sisemine kasv on aga tagasihoidlik.
Pauluse ütlust sisemise inimese uuenemisest terasemalt lugedes taipame, et uuenemise eelduseks on välise inimese kulumine. Seejuures ei tuleks välise inimese all mõista mitte niivõrd inimese keha, kuivõrd ta lihalikku loomust.
Käsitletava salmi kontekst räägib kannatustest. Kristlast tabades purustavad kannatused inimese lihalikkuse. Seda on oluline silmas pidada igaühel, kes tõemeeli vaimulikku uuenemist soovib.
Keda Jumal armastab, seda Ta karistab, ütleb Piibel (He 12,6). Üks karistusviise ongi kannatused. Tuleb vaid kannatusi sisemise inimese arenguks ära kasutada. See tähendab üha uut pühendumist, juhtugu väliselt mistahes.
Kas peaksime kannatusi taga igatsema? Pauluse kirjadest ei paista, et tema neid igatsenuks. Küll leppis ta nendega, võttes seda Jumala-poolse vahendina tema pühitsemiseks.
On siiski võimalik ka ise oma välist inimest “kulutada” oma lihalike tahtmiste ja plaanide teadliku hülgamise kaudu. Rohkem või vähem sünnib see inimese kristlaseks saamisel. Kindlasti peab see aga jätkuma ka edaspidi. Sellele vihjab Pauluse väljend “päev-päevalt”.
Elame päevhaaval. Soovides vaimulikult edeneda, peab olema “uuenenud päevi” rohkem kui neid, mil väline inimene domineerib. Selle toimumiseks on möödapääsmatu igapäevane välise inimese murdumine, oma tahte üleandmine Jumalale.
Parim viis seda igapäevaselt teha on algava päeva üleandmine Jumala juhtimise ja valgustamise alla hommikupalves. See on oluliselt tähtsam üldsõnalisest palvest, et Jumal kogu maailma õnnistaks. Hommikupalve peaks lõppema teadasaamisega Jumala tahtest selle päeva kohta.
Hommikupalve võib ka ununeda ning koos sellega prioriteedid, mida Jumala Vaimu hääl ikka ja jälle meelde tuletab. Sel juhul on Jumalal raske meid uuendada. Unustamist märgates võib end Jumalale pühendada ka lõuna- või isegi õhtutunnil, nagu üks Jeesuse tähendamissõna räägib üheteistkümnendal tunnil töölepalgatuist (Mt 20,6–7).
Lihtne matemaatika ütleb, et kui aasta jooksul on taolisi reaalselt Jumalale üleantud päevi vähemalt kakssada, peaks usklik aasta lõpetama paremini kui seda alustades. Sel juhul võib-olla polegi Jumalal vaja me ellu kannatusi saata. Võivad need ju hoopis kibestumist tekitada ja vaevalt see meie sisemist inimest üles ehitab.
Sama oluline kui hommikupalve on õhtupalve – päeva kokkuvõte. Meenutaks siinkohal Jeesuse vastust jüngritele, kui need palusid oma usku kasvatada. Jeesus vastas tähendamissõnaga sulasest, kes pärast väsitavat päevatööd oma isanda ümmardamiseks aega pidi leidma (Lk 17,5–10).
See tähendab, et päeva õhtusse jõudes tuleks paluda Jumalalt möödunud päeva kriitilist hinnangut: mis minuga päeva jooksul vaimulikult toimus? Kas olin piisavalt sõnakuulelik õpetusele ja Vaimu häälele? Jne.
Taoline enesekriitiline õhtupalve on sissejuhatuseks uuele päevale, kus kõik kordub – uus üleandmine, uued võimalused, uus kriitika. On ju meie sisemise inimese uuenemine võimalik vaid välise inimese murdumise kaudu PÄEV-PÄEVALT.
MEELIS ALLSALU
arvamus
“ARMASTUS VÕIDAB KÕIK!”
XII kristlik suvefestival 2006
7.–9. juulini Tartus
1. Palavus peletas enamiku kuulajatest lahtistelt pinkidelt kuhugi varju alla.
2. Tartu Salemi kirikus kuulas kontserti täissaal.
3. Eeslaulja Ott Indermitte (vasakul) ja dirigent Viljar Weimann.
4. Asta ja Peeter Kaups Torontost koos Eesti EKB Koguduste Liidu presidendi Joosep Tammoga.
5. Joosep Tammo ja Tartu abilinnapea Jüri Sasi austasid Tartu linna kuldpulmapaare.
6. Ameerika külalised oma muusikat jagamas.
Heldur Kajaste fotod
|
